Shine

Noniiiii... oleme jõudnud vaikselt lõpusirgele. Sirge lõpp eniveis.
Või noh, kuidas seda nimetataksegi, kui on sitaks hea tuju ja ainuke asi, mis läbi pasa paistab on tilgake veini pudeli põhjas, mis esivanemate sõnul mind kodus ootab?
Jei. Elagu kõik need pudelid ja põhjad!
Nädalavahetus oli veidike liiga karm, sest AMMU pole juba palju ... kõike seda, mis siis oli.
Teeme nii, et varsti on see tohutult nõme aasta läbi ja siis tuleb nii palju parem ja uuem.
Aga ausalt - nii hea tuju on täna.
Musid ja kallidpallid herr Muusikule. Vanus pole häbiasi ning härrased vananevad nagu hääd veinid. Sinagi!

Mumm: " Nägemist, elu, kohtume 6. detsembril."

Täpselt nii normaalne ajakava praegu ongi.
Poes hakkas remont, külm närv hädavajalik: keegi peab ju arvestama kõiki asju ja olema ... "isetu" jne
Mustad filmid ... ma ei tea midagi, aga olen 100%, et 5.detsembri õhtuks olen nii palju targem, et võin siis juba kinnisilmi filme toksida. Vähemalt väga loodan, sest on ka võimalus, et ma olen hoopis palju lollim ja ei saa üldse hakkama. Aga kuna ma olen geniaalne ja osav, siis pakun pigem esimest.
Hea asi on sellise hektilise aja- ja närvikava ühildamise juures see, et väga pakilised ja eraelulised asjad saab ülima kiiruga korda aetud, et nende pärast ei peaks muretsema ja saaks nö eest ära.
Done and done!


Suudlen
...eriti Siili... miuk

Nagu võiks öelda eriti ropusti

...
aga ma hoian end tagasi, sest väga naljakas hakkab kui hommik algab sitasti ja siis lähevad asjad veel hullemaks ja vihast kui nutt kurku kerkib, SIIS otsustab su telefon, et ta on põhiMÕTTELINE tropp ja kogu muule jamale, mis ta tarkvara oma enese tarkusest korda saadab, otsustab ta, et ühte kontakti ta telefonis ei ole, kui raamatust otsida, AGA kui numbrile helistada (toksid sisse ja hellad), SIIIIIIS viskab ette nime. (nagu WTF!?)
TRA raisk
...pole juba väga ammu nii vihane olnud kui täna.

Hea nädal on siiski olnud.
käisime käpatriinu juures. otsus sai tehtud nii kiiresti ja erakorraliselt,et ma pidin lihtsalt seotama lilled, juustu ja veini... see oli 1 parimaid õhtuid mu elus. üks hetk oli nagu teavas olemine.
me rääkisime vääääga natuke elementaarset klatši ja terve ülejäänud õhtu sai veedetud kõrgharidust lahates. et ikka KUI PEKKIS ta on :D
Ma olen juba ETVsse kirja saatnud, nüüd võiks ühe saata haridusministrile:
"Kallis minister!
Kirjutan Sulle esimest korda. ..."

tööl on müstiliselt head muutused. Kõik on minu "süü". Bestikas boss nagu ma olen, onjuu...

üleüldiselt on jutud sitad, aga nagu naine ütles, siis ma vähemalt unistan mingitest asjadest jälle. see on ju hea?


Suudlen

Libe rada...

Selle loo postitusega astuna ma vast libedale rajale, sest see on mingites ringkondades popp lugu jne, aga minu õigustuseks võib vast nii palju öelda, et mina tean neid juba ammu enne SEDA albumit, seega...
Lugu on ju tore tore ja pln. muusikablogi ju ikkagi.

...see on ikka väga hea...

..olgugi, et olulise heatuju tegid kõne ja kiri särkide ja kaelakaardi jmt teemal, võib see lugu olla vabalt kirsiks tordil, iga päev ja iga järgnev päev pärast seda. Mõnele kohe on hea aasta.

tolm

...praeguseks olen seda kuulanud vb u nii ... 10 korda. ropendama võtab...

Niii omab võimu..
Kamooooon....
Kusse varem oli?!? On see üldse sinu oma?
See on nagu NIIIIIII suur!
See paneb mind tahtma minna peole end segi tantsima!
SEE ongi hea.

jmt komplimentaarid herr muusikule, kes pmst vastas minu ootustele ja ületas lausa end.
kes/mis iganes tume jõud sind inspireerib - lase aga tulla, sest see oli/on lihtsalt ilus.

...selle looga sobib ka kokku mu "kurikuulus"
"Võtke mu kuulmine, alles jääb vibratsioon ja ülejäänu teeb fantaasia"
sest see lugu annab fantaasiale palju ning kui lugu lõppeb, siis kogu sellest "mahedast" tampimisest ja muidu müstilisest võitlusest jääb alles tolm.
demit!hea!

(ja kõigile neile, kes minu jutust sõnagi aru ei saanud - ma loodan, et kunagi need rütmid avaldatakse, et kõik neist osa võiks saada.)

Palati kollektiivne kriis

ehk sa võid võtta tüdruku palatist välja, kuid sa ei võta palatit tüdruku seest.
Tööl oleme me seda fenomeni nimetanud ajulaineteks - inimesed veedavad nii palju aega koos ja on nii tihti üksmeelel, et nende ajulained hakkavad klappima ja nii me lõpetamegi teineteiste lauseid, omame täpselt sama maitset/arvamust/tahet/huumorit.
Palatiga on nüüd nii, et need 3 pole üleüldse enam kokku saanud, rääkimata pikalt samas ruumis viibimisest.
Siinkohal on mul küll teooria: meile piisab samast planeedist.
Kui me viibime samas linnas (kuid ei pea üldse samas riigiski olema), siis juba sellest piisab, et omada samasid võnkeid, ajulaineid ja nagu tuleb välja, siis ka viimasel ajal kriise. Palatil on kollektiivne kriis!
Solidaarsusest ehk?
Võimalik.
Mul on igal juhul suuremad plaanid kui mina ise, et sellest kriisist välja tulla. Ja mingil kujul on selleks vaja just palatit.

Homme on 1 käpatriinu ja ehkki idee seisneb imeolulise lohutamises, siis ta ehk ei aimagi, kui väga mul on teda vaja. Et saada tagasi midagi, mida mult pole kunagi ära võetudki.
Baaah.emo. (naerab)

Io non ho paura.*

Printsess valas mu üle uudisega, mis rikastab kindlasti meie kultuuri ja kui lugupeetud härra sellega tõesti hakkama saab, siis ma olen uhkusest ja õnnest peaaegu, et segane. (hingelt ikkagi romanist, pole midagi parata)



Lõputult - suudlen

*mul ei ole hirmu

tühi.

Räägime täna poliitikast...

Ei taha enam ühistrantspordis liigelda.
Seal on veidi vanemad kui keskealised vene memmed, kes nimme kõvema häälega kiruvad eurot, hindade tõusu ja et miks ei võiks eestlased (ta ütles "meie eestlased" ja see oli muidugi kena), küünlaid süüdata ja nõuda vähemalt euroopa moodi alampalka. Idee poolest oli õiglane jne jutt, aga pead sa siis sellest lõugama?
Kuna minu ärkamine oli nagu ta oli, siis ponud see jutt sinna otsa just kõige virgutavam osa päevast.
Niisiis ... ma mõtlen nüüd positiivseid mõtteid. Või vähemalt üritan.

Kujutage ette...

...et teie kätte satub midagi erakordselt energilist ja head.
Ja tõelise energeetika teooria aretajana ja muidu fännina (minu looming ju, daa) vajan ma midagi säherdust - sügavpuhastavat lüket, et kasutada oma päriselt ja hästi.
hea värv tänaseks: tuhmuv lilla (mu lõikehaav käel paraneb hoogsalt)
hea lõhn tänaseks: värske kohvi (nagu iga teinegi päev)
hea raamat tänaseks: mõni eneseabi kategooriasse kuuluv, et saaks selle läbi lugeda, oksele hakata, ära visata ja mõelda, et küll ma olen ikka terve ja korras ning laiskus, mis viib säherduste raamatuteni, ei ole pmst andestatav. persse kõik need "muuda oma elu 7 päevaga" või piibel või muu taoline - i'm fine, dankooo.


Aga hea heli tänaseks: otsige ise midagi. ega ma teile mingi eneseabi pole. kamooon.*

head ja armsad täna: kert, kes eile (või juba üleeile) sai vanemaks; papaa, kes täna teda õnnitlema läheb; need 100, kes meile tööle kandideerivad (wtf) ja mulle toredalt palju tööd tekitavad; kõik need, keda ma täna ei kohta - ilgelt hea on üksi iseenesega olla ja head muusikat kuulata, mis tuletab mulle meelde - MIKS SA KURAT ENAM MIDAGI EI TEE, herr Muusik?
Andestamatu! Leidsid säherduse sisemise tasakaalu, et kõik jäi vaikseks?
fk juu, onju. see oli asi, mida ma nagu kord aastas lausa isegi ootasin, et keegi äkki laadib muusikat üles, AGA EEEI...

Väga tahaks ropendada... ja kui kõik alaealised on lahkunud, siis küllap ropendangi. tra rsk.
ja kui teile vähegi sobib, siis ma üritan mingit moodi saastast üle saada.

ja kohe kui olen jõudnud paremasse kohta (joon end ükspäev jälle hästi täis, kohe kui raha saan pmst), siis ma kirjutan midagi palju halvemat(ma küll tõesti ei väida, et see siin hea on), aga loodetavasti rohkem.

*vihjena siiski

Ma ikka oskan (lugu, mis pooleli jäi)

Nonii.
Täna hommikul jooksin ma joogiklaasiga vastu seina(või ust, ma ei saanudki lõpuks aru, kuhu) ja õhuke klaas purunes mitmeks toredaks killuks, millest üks mu käte sügava haava lõikas. Puhtalt ja konkreetselt.
Esimest korda elus oli mul vere ja haava nägemisest/tundmisest süda paha. Paanika pole minu puhul nagu imestada, aga pilti ma naljalt tasku ei viska. Siil viis traumasse.
Isegi trauma õde küsis, et kuidas mul see õnnestus. ...ma olen andekas! (daa)
Alguses ta vaatas peale, et ah, lühike lõige, ei midagi hullu, aga kui puhastama hakkas, sai ta aru, et see on täitsa sügav, siis küsiski...
Nüüd hakkas käsi valutama ja üleüldine enesetunne kah kehvem.

Nii ma end vaikselt tapangi, tasa ja targuõpin, kuidas asjad käivad. Villu seletas, et teinekord pean käe teistpidi keerama, aga minu lootuseks jääb see, et lõige on vähemalt õiget pidi tehtud.

Lav ya.
Suudlen

Update your life vol 1

Nonii. Asi on jõudnud nii kaugele, et ma olen sunnitud kirjutama.
Eile kui ma R-ile seletasin, et mu eelmise kodu aknaalune oli kõrvalsissekäigu elanike välikäimla, siis ei saanud R aru, kuidas Rohu ja eelmine on, kas tal on midagi kuulmata jäänud jne
Jah, ma olen kolinud!
Kalamajja.
Uus kodu on suur, mugav, ilus - kõik mahuvad sinna ära ja kui vaja siis iga tusatseja oma nurka nii, et keegi ei sega kedagi.
Väga armas, tulge külla, kes pole veel käinud
Mul on ilgem masendus olnud viimasel ajal. Koer parandaks ehk asja, aga kutsu on big NO-NO.
Eile avastasin, et ennevanasti tominud ilukirjanduse teraapilised omadused ei mõju ning on võimelised asja isegi hullemaks tegema. (oioi)
Niisiis leidsin hoopis kunagise tõmmise ühest diskursuse raamatust, kus oli minu lemmik feministlik diskursus. Õigemini pole ta isegi minu lemmik, aga huviobjekt küll.
Ma võin sellest isegi kunagi rääkida teile, aga praegu pole see hetk.
Eniveis... see mõjus. Positiivselt täitsa.
Kohe jäin magama.

Paregune ilm meeldib mulle. Väga. Jahe, aga soe. Sügisene. Mamaa sünnipäevaaeg on mulle alati meeldinud. Sel aastal pole ma isegi nii kurb olnud septembris, kui muidu.
Aga eks ma ikka igatsen. Vahel liiga ohtralt kurb olles, vahel naeratades.
Ai still laav juu, Väike Väänik. Joosu. Tüüp, kes armastas saxa raju, hobuseid ja täditütardele ilusate lugude rääkimist.
Näed, praegu ma naeratan. ...Sulle!

miu.
Muusikat kuulake täna SIIT
Hope on väga kaunis. Ja mõjub armastusväärselt hästi.
(postitus on pühendatud Väänikule, Muusikule ja Mammule - kaks neist on tahtnud, üks on puhas inspiratsioon)

Viu viu viu

Baaaah...
Hommik on... veel minu jaoks.
Niisiiiis.
Homme on olesklemine.
Teen selleks tõsiseid ettevalmistusi - mitte midagi.

Ja midagi säärast sellest ei tule homme. Ma vähemalt südamest loodan.
Päikest teile ... kogu vastutustunneon lennanud vastu taevalage.
Ja mõnus kohe. Uuuiiii!

Kuulasin täna HU? Kosmost ja tuli meelde aeg pärnu mnt-l, kui armukesed aknast sisse ronisid, kinos sai käidud üle tee sentide eest, aknalaul suitsu tehes ja gini lürpides möödakäiatele roppusi diskreetselt poetatud, naabritele dnb õpetusi jagatud ja üle koridori inimsust (muusika näol) seletatud - see oli aeg, kui ülikool üleüldiselt A ja O oli.
Oeh... olid ajad.
Aga nüüd on täisa üle üle järgmised ajad - uued ja uhvitavamad.
Naine käis külas, tõi ilusad ja suured klaasid. Ma olen ekstreemselt õnnelik.
Siili pole kodus - tibul pidu!
Töö on lõputu ja jätkuvalt veel stimuleeriv.

Baaah... kirjutaks veel, aga on vaja lahti pakkida, koristada ja muidu chillida.


dankoooo

No niii !!!

Veedan oma viimast 24h rohul.
JAH! Ma lahkun siit!!!
Ja nii. Teid huvitab, et miks ometigi?!?
A selle pärast, et elu vajab edasi elamist ja no kamoooooon - need naabrid siin.
Need on loomad, kes teavad, need teavad, miks ma nii ütlen ja see pole mingi kunstiline liialdus või üleolek. Need kiisud, kes mu ukse taha asjale käisid, neil oli vähemalt vabandus lollakate omanike näol. Inimestel ... ei ole vabandusi sellisteks tegevusteks.
Veel põhjuseid ... ei saa nädala sees öösiti magada, ei saa hommikuti magada, politsei kord kuus ja liiga palju kulutusi nii materjaalselt kui ka närve rohkem kui peaks selle raha eest.
A noh muidugi mind visati lõpuks välja - kaua sa kannatad jonnipunni. ...ega ma kah kannataks. Omanik on ju tore, aga noh ... asjad ei käi päris nii.
Mitte minu maailmas.
JA üleüldiselt - on olnud imeline kuu. Kõike on olnud palju - palju head puhkust, ohtralt tööd, toredaid sõpru, head siili ja mõnusat siili (oma pisikeste väikeste kätega. Jeesh.
Kõik need seksuaalsed vihjed kõrvale jättes -
on olnud hea kuu ja vaatamata kõigile low pointidele, lihtsalt liiga hea.

Aga teile - head uut kuud ja parimat lõppu veel sellele vanale.
Mina siin töötan nagu hull, sest tuju ja tuurid on üleval.

Luv ya all




Aga kuna on muusikablogi, siis erilised tänud neile naabritele, kes SEDA lugu varahommikul ilgelt kõvasti mängisid ja kuigi ma ärkasin üles, siis polnud ma nii nukker, sest lugu on hea. (naer)
Ja sõnad on kah fakin head. No kamoon ... mitu mitmendiku inimesi suudaks samastuda?
Pakun, et mitu täitsa.

vaadi põhjast kraabitud

Hädasti vaja kirjutada.
Paljugit on toimunud ja protsess kestab.
Mingid asjad on läbi saanud ning vaja seljatada.
Nii mõndagi ei tahaks veel käest lasta. (naeratab)
Hästi tühi on ja see on hea. Kui tühi, siis seda on võimalik täita.
Mind pole mõnda aega näha olnud ja mul on siiras tunne, et ei näe kaa veel mõnda aega. Hetkel köidavad:
Töö.
Ma tean, et see on igav ja kindlasti mingeid emotsionaalseid puudujääke leevendav element, aga nii see on. Ja ei vahetaks seda praegu millegi muu vastu. Meenub aeg 4 aastat tagasi. Väga hea aeg oli.
Inimesed.
See, mida nad edasi annavad oma nägude, tegude ja sõnadega. Nii naljakaid ja kummalisi tüüpe ikka leidub.

1 noh... suht teatud kunstnik Eestis tuli täna poodi ja tahtis ühte asja osta, tükki paar, mida siis otsima pidin. Kaastöötaja viitas talle nii armsalt, et üks tädi. Vot see võttis naeratma, et päeva lõpuks oled ikka üks tädi.


Võõrutan end teatud asjadest, päris lihtne see pole, aga raske kaa mitte.


Suudlen

PS on päevi, mil printsessita üle ei elaks. mu ülim tänu kuulub ka paljudele teistele. kuid vaatamata kõigele väärin ka ise patsutust õlale, jah - mina olengi parim!

Selline vahva siis :)

Kõige armsam lihtsalt

Kes? SIIL. Siili võite näha SIIN


Aga täna hommikul on tunne... No Underworld saab seda hästi kirjeldada.
Särage vmt

Innovaatilised noored

Jube on, kui peab sõber olema. Igatepidi ...ja peavad nad kõik aprillis siis nüüd ära sündima? Mis neil viga on? ....ja noh, nii need nädalavahetused mööduvadki aprillis.
Villule ja Mammule suur Mmmmmuahh! - liiga vahva oli :)
Päev 2 ja ma ootan esmaspäeva kui arvatavasti tuleb sinine siis peale.

...ja need on minu uued lemmikud st too tüüp.

Töö töö töö

Ehk siis piisavalt, et end väsinuna ning imehästi tunda!

...aga veidi hingele ja täeisti emo.
Te ei ole vast näinud, aga mul on 1 lemmik, kus on hundid ja aeg ja lilled ja kuu ja kogu see müstika, mis sügavalt sisse hingama ja kuu poole ulguma paneb. (naer)
Ma tean, et te ei mõista, kuid seda polegi vaja... see siiin on mulllleeeee!
Täna olen ümbritsetud kuulilledest, täiskuust ja mahedatest Yoko Kanno meloodiatest.

...et teilgi läheks nii imeliselt kui minul just praegu.

Kui tundub, et enam ei jaksa, siis juhtub midagi, mis tekitab kohutavalt suure naeruhoo.
Istud omaette pimedas toas ja mõtled, mille kuramusega sa kõik selle enesele kaela oled tõmmanud? Kuulad viimase arvuti aku pealt muusikat ja hakkad lihtsalt ohjeldamatult naerma, sest see kõik on võtnud naeruväärse kuju.
Võtke või jätke, aga see olengi mina - võrratu!
Ja kui südamesse tekib soov ja olelemine parimast ideest, siis äkki tead, et SEE ongi see õige ja parim. Ja mis kõige parem - teostatav.

...tasa, tasa...

...lillelapsed magavad. lume all.
St ma siin Printsessile rääkisin just, et pmst kui tal eelmine aasta märtsis sünnipäev oli, siis ma tõin talle metsalilli ja praegu on mis kuramuse kuu? Ja kus kurat on need imelised metsalilled? Ah?!?
Ja mis värk on sellega, et mulle mingi 90nda aasta väljalase ligi tikub? Dokumentide küsimine ja kommentaarid stiilis "hästi säilinud" on tavalised, kannatab ära, aga alakate kuramaažikatsed...
Ja ma võin igast katsetajatele öelda, et küsimus "Mida sa Robini loost arvad?" ei tekita minus mingeid tundeid või arvamusi.
No kes see veel on?
Tuleb välja, et tema sõprade sõber...
Hiljem siis selgusid asjaolud. Ma olin lihtsalt hämmingus. Olen siiani ja Printsessi sõnum oli vägagi asja ette.
Ma olen unine ja töine, aga ei kumbagi väga põhjalikult.
Järgmiste unelemisteni.

Absurdseimad ähvardused

1. "Ma söön su juustu ära!"
2. "Parem oleks, et ma olen sul ainus!"

...ja neid on veel.
Kohvi suutis mu sigapaha enesetunde keskmisele olekule tuua. Olen tänulik. Väga.
Mul hakkas hea u 30 min tagasi, pärast poolt teist tassitäit kohvi. Mis tähendab, et minu produktiivsus täna on olnud nullilähedane.
AGA ma suutsin lõuna ajal tegeleda maitsetaimedest uurimisega JA kavandada enesele väike idee, kuidas lisada elule värsket vürtsi. (hah! tehke järgi!)

Mammut suudlen :P

PS leidsin õele ideaalse kingituse. täiesti ideaalse.

Teadaanne!

Mul on nimelt pekkis telefon.. või kes kurat teab mis.
Nimelt - inimesed helistavad mulle ja telefon kutsub isegi (väidetavalt), aga mu telefon ei tee häält ega jäta sellest kõnest ka mingitki märki.
(sain just päris pahase telefonikõne kelleltki väga kallilt, et ma olen küll ignoreerimises osav, aga miks ma niii osav olema pean.)
+ on see vana viga kah, mis võib olla äkki isegi eelmisega seotud, et mu korteris on minu telefonil u kahes kohas levi ja vahel ununeb mul telefon säärasesse asukohta paigutada.

Mitte, et keegi mulle väga helistada üritaks, aga juhul kui keegi vahel üritab ja ei õnnestu kätte saada, siis ... põhjus VÕIB olla selles, aga ei pruugi. Mul on väga visa ja tubli telefon, aga kohati lihtsalt liiga müstiline.
Ja ma arvan, et mu telefon on u selline:

Lohutusauhinnad

Nagu Marii oma päevikutes kirjutab:
"Mul on igati kuramuse õigus olla sigaõnnelik, valutavate silmadega, selja ja sõrmedega edasi nühikda, sest see kõik teeb mind õnnelikuks! See on peavõit mitte kuramuse lohutusauhind."
... I so get her.
Niisiis...
Ärge palun laske mul masendusse langeda. Lugesin oma märkmeid ajast kui asjad oli noh... tõesti halvasti. Selline kasti mure tekib - piir piiris kinni ja igast muud õudused k.a. värske õhu puudumine.
Marru ajab natuke enese "multitaksing". 100 asja korraga tähendab minu puhul nulltulemust kõiges, mida teen. Ja mina olen ideaalne st ma teen/saan/saavutan, kas kõik või mitte midagi ja nagu juba korduvalt varem jutuks tulnud, kui on mitte midagi, siis ma pmst ei alustagi asjaga.
...vähemalt nii on see teoorias. (naer)
Otsides paberit ja pastakat avastasin kotist tic-taci. Jei. That's a good start.
Aga kõige hullem on siis, kui satud mingis MTVs W A S'i mingile uuele loole peale ja siis hakkad netis uurima ja tuleb välja, et neil on juba tuli. Urr...

Siin oli kunagi blogi

Kui on füüsiliselt väga halb olla, siis ei tasu mingeid tähtsaid otsuseid vastu võtta. Onju?
Ma siis ei tee seda.
Pigem vaatan vanu pilte ja nostalgitsen. Täpsustan, vanas blogis (Marii - imelik tüdruk) üleval olnud pilte ja muigan.
Aasta oli siis>
kunagi ammu ning viibisime me kõik Leenu sünnipäeval, kuhu muide Ivar ja Lauri Vägagi omapärase kostüümiga ilmusid ning Tammekas ei jäänud neile kohe üldse mitte alla. Kohal oli peale kenade meeste ka ohtralt kauneid naisi nagu ka juuresolevalt pildilt näha.
Kõik algas eilsest, sest eile oli mul veel hullem olla, kui täna. Ja siis sai jälgitud igasuguseid elemente ning avastusi tehtud.
Öelge palun kuhu kaob tõeline mina? Mille kõige varju ta jääb? Ja miks? Miks ühtäkki ei ole enam oluline heaolu ja parim enesetunne, parim ja ägedaim inimene seest ja väljast, vaid mingi füüsiline ja emotsionaalne kräpp?
...Igal juhul unes näen ma imekaunist puidust ja vineerist vespat. Totaalselt saan kunagi ühe säärase, kui mitte ise oma unenägusid teoks just tegema ei hakka.
Mul puudub praegu jõud, et isegi olla jõuetu. Pigem loeks ja tõlgiks oma asjakesi kodus. Kodu on aga viie tunni kaugusel. Peale igast muude elementide, millest puudu jääb, on ka vajaka unest.
Ja peale Beck'i on veel Barzin ja tema totaalselt melanhoolne olek. Pmst sobib.

Suudlen

Popkultuuri ohvrite mälestuseks!

Esmaspäeval käisin Mammu juures. Istusime ja tossutasime ja siis ma käisin välja ühe ilmutuse, mis mind tabas - tahaks ja vaja on end täiesti purupurju juua. Mõeldud tehtud.
Täna siis joome. Sel lihtsalt põhjusel alles täna, et mulle on vaba päev alles homme. Enne on midugi paar tõsisemat asjatoimetust, aga see on suva.
Ja pärast seda suurt tarbimist läheme söögilaua alla amelema ja armastust avaldama. Nagu Villem ütles, siis saab seda lauda neil ka suureks teha, et mahub rohkemgi tegealsi sinna alla kui 3. Meie olemegi popkultuuri ohvrid. (naer!)
Ja siis Printsess käis! Tuli tööle lehvitas oma puise käega ja naeratas ja oli muidu äge. Lõunasse läksime koos ja siis...
See päike! See soe! See kuramuse soe õhk ja mõnus chill jalutuskäik päike näkku sillerdamas.
Mina hakkan homsest kevadriietega käima. Mind kohe absoluutselt ei huvita, et tegelikult veel jahe on. Kleidid, seelikud, õhkukesed joped/jakid, värvilised pluusikesed, kingad (jäävad küll kuivemat aega ootama, aga on vähemalt olemas ja korras) ja kerged lendlevad sallid, rätid - KEVAD! Kunagi ju Esko ütles, et missa õitsed, kui päikest ei ole. Nüüd on ja nüüd õitsengi. rsk.
Kevade auks veidi fankit chilli st kuulake SEDA.

Vennale

Vennaraas saab aru küll! Varsti tuleb nimelt õe/venna paartiiiiiii (naeratus)
Ja pealegi... muusikablogi ju.
GO BOLLYWOOD!

Välismaa sõbrad

Ehk mõni teab ja mõni ei tea, aga kunagi aal ammusel viis mu väike jalgrada lennukiga sauerkrauti maale. Aeg oli veidi alla kuue kuu ning tegemisi, sõpru ja muud põnevat jätkus ohtralt (muidugi ohtralt, sest ükski teine väljend ei kõlba).
Mind oleks äärepealt sinnamaale ka pruudiks ää võetud, aga mina EI SUUDA kodumaast niisama lihtsalt lahkuda... too on muidugi pikem ja s*tem jutt, seega jätkem selle.
Aga tore oli viimasena kirjeldatud kogemuse juures vast see, et sain ühe BFF'i* juurde ning tema kirjeldab seda üleüldiselt kui keerulist olukorda, millest ta väljus siiski võitjana, sest
1. ta on üdini positiivne, mis kohati jätab temast lausa naiivse mulje
2. ta õppis eesti keelt omal käel ja üsnagi palju sai talle selgeks
Mina talle väga midagi ei õpetanud, aga üks sõna jäi talle meie suhtlemisest meelde - pätt. Ja kui ma ei ole just "Mariika"(mis on üsnagi põnev sõna hispaania keeles), siis olen ma pätt.
Et siis vahvaid suhtlemisi Saksamaaga on ette tulnud.

Veel tore ja põnev on ühiskondlik aktiivsus, mis praegusel kujul hakkab pisitasa lõppema ja nõuab muidugi igasuguseid ettevalmistusi. See on tore ja meeldib. Üle andmine on seda alati, isegi kui pole kellelegi anda.

Ja lemmikud on lähipäevil olnud: oma naine, Mamm, Villu, Turps, Krista, SB, Siil ja Printsess

Suudlen.


*see on nii moodne väljend, kuidas ma seda siis ei kasuta

Ma olen sõnatu...

Näääh.
Tegu on kevadega ometigi ja kohv ning FE peab ja peab kõlama.
Emo on see piisaval määral kah.
Mis siis praegu meeli ergutab?
Sõltumatus, armastus (erinevate asjade, tegude, olendite ja olekute vastu), kontaktid, üksi olemine, puhkamine ja kindlasti töö ning see viimane igas mõttes.
Ja väga aus olles pole päriselt kah midagi öelda
Kuulake pigem selle blogi vana lemmikut. Naudingut!

PS Printsess pisitasa terveneb ja mul on hea meel ta üle.

Tänase päeva tegid...

MEHED!
Algas ühest kliendist, kes tuli ja ostis mööblit, mida mina aitasin autosse tassida ja siis küsiti, et kas ma ootan. Ma ei saanud aru, et mida ootan. Siis täpsustas, et kas ma nagu ootan. Ma siis et EEEI... mitte nii pea. Aga kas üldse?
No kunagi ikka...
Siis tuli 1 kiri, mis endast välja ajas ja helistas sõber, et tuleb kohvi jooma, pangu ma vaimu valmis.
Sama kirja pärast sain kohe teise kõne otsa ja jälle 1 mees suutis mu maha rahustada ja tuju tekitada.
Ja neljas hea mees oli RIHO! Ja rohkem ma ei räägi, sest tema on lihtsalt hea ning nagu ikka, kõige paremad need, keda harva saab.

..1 hea on veel, lihtsalt niisama olemise pärast.
Mehed pmst.
Ja üleüldiselt on Printsess kah tegija! Kipsis käsi jne...
Saagu nobedalt terveks, sest mu terve mõistus vajab teda. Pangu ka vaim valmis kõnedeks, mis hakkavad voogama.
(paipai kipsis käele)

Retro Printsessile

Minu meelest igati hea ja igati sobiv.


Asjast ei hakka rääkima. Elementide kokkulangevus...

Tööl on ohtlik

Kolmandat päeva järjest olen printsessi järelevalveta tööd teinud ja pmst...
Eila kukkus haamer randmele, seda konkreetset kohta tähistab küll üsna märkamatu sinikas, kuid tõhus valu. Eile tegutsemistuhinas ma MUIDUGI ignoorisin seda juhtumit ja ei pannud midagi külma peale, mis oleks ehk kuidagi leevendanud olukorda... no OK.
TÄNA lõin millalgi põlve ära ja sama deela, mis elmise juhtumiga - ei märganudki. Nüüd raips valutab.
Pikad juhtmed, noh.
Ja üleüldse on tohutult hea, kui tervis välja jätta. Minu meelest on asi selles, et kevad on käes.
Magada tahaks. Täiega. Täitsa täiega.
Aaaga... lubatud on olla täna õhtul tugev ja kirjutada igast asju.
Olks. Teeme nii.

(kui saaks, siis veedaks terve päeva vingudes ja virisedes ja vedeledes, aga teha on liiga palju. aega pole selleks asjaks.)

MIU!

Kujutage ette, et ma olen pmst päeva teist väga unine ja magamata ja ikka õnnelik.
Haahaa!

Veidi ajas tagasi ehk siin samas kohe praegu.

...mu igavesti ei kesta kuigi kaua. Max 80 aastat veel ja paar igavikku kuni lõplikuseni pärast seda. Ja selles lõplikus ajas, oled mu igavesed liblikad. Just selle pärast naeratan.

/sest aeg on subjektiivne/

Vasar ehk hardcore haamer

Külm on.
Nii õudne on see, et mul pole kodus vett, sest nelja päevaga külmusid kõik torud.
Lill suri samal põhjusel välja. Oleks pidanud kedagi lapsehoidjaks palkama, lillelapse lapsehoidjaks. Demit.
Puhkus oli nii mitmeski mõttes küllastav. Aga uudiste ja (ma ikka veel ei mõista, miks ma neid loen) kommentaaride sirvimine, tekitab tülgastuse (üleüldise ja põhimõttelise) oma kalli kodumaa ja selle kodanike vastu. Kuidas ja kust sellised tulevad?
...ma tean sellele vastust, aga millegi pärast ei lohuta mind minu teadmine.
Laupa õhtul tekkis selline suvevajadus/-igatsus, et hakka või nutma.

Varsti on suvi. Kohe kohe.

Ja tänase oleku kirjeldamiseks sobib imeline passion pit, sleepyhead.
Jänkistani poisid.

Viimane valik

1. Mua ei ole tavapärase klaviatuuri lähistel ja seega andestatagu mulle ebakorrapärasused teatud täpidega ja katustega tähtede kirjutamisel.

Eila pidin ärkama vara, kuid vaatamata äratuskella pidevale nöudmisele, ärkasin veitsa hilja, sest uni oli maaaguuuus. önneks oli mul see teema planeeritud ja polnud suuresti vaja midagi otsida kusagilt.
Kuid taksoga jäin ikkagi hiljaks - ei olnud vaba, pandi ootele ja 20min jooksul helistatakse tagasi.. oi pekki, selle aja peale oleks juba liiga hiljaks jäänud. Sees hakkas kasvama paanika, et jään laevast maha ja ajan köigi graafikud sassi. No olgu... Aga ei, 3min pärast helistasid juba tagasi ja sain kiirelt takso ja ei olnud seal midagi kiirustamist.
Laeval otsisin kohta ja kus ma sain, olid mingid pingid, kuhu (nagu hiljem selgus) läti poisid pikali heitsid, oma tekkide ja patjadega und otsima. Toredad poisid, nalja sai nendega. Ma vötsin oma raamtu välja, hakkasin lugema. Minu körvale istus, aga mingi mees, kellel käes must nahkportfel ning nägi välja selline humanitaar + ta püksid olid kuidagi häirivalt mustad. Poolunise pilguga leidis end vast öigest kohast.. ma ei tea, kas solidaarsusest minu lugemise vastu vöi töesti vajadusest, vöttis ta raamatu välja ja hakkas lugema. Mida, seda ma ei uurinud/märganud. Üritas isegi silkudena üksteise körval vedelevatest poistest ja töusvast päikesest juttu teha, aga mul olid klapid peas ja ma olin raamatusse süvenenud, pealegi oli minu hommikuuninetuju mitte sotsiaalne. Seega pani ta peagi raamatu kinni ja üritas siis oma solidaarsust läti poiste vastu üles näidata ja proovis kah seda unelemise asja.
Aga linna jöudes... ma ei leidnud nüüd seda poodi, kuhu ma nii väga minna tahtsin, aga selle eest leidsin ühe disainituru ja külastasin Pablot.
Viimasega. Ma möistan ta graafikat, mis on vörratu, no töesti vörratu; mulle jöuab kohale tema kubism ja väiksemad sürrealistlikud maalid ja skulptuurid, aga need suuuured, värvilised pastellsetes toonides pooleldi plätserdised... no ei meeldi. Neis on arrogantsus ja peaaegu, et puudub ...iseloom(?).
Küllap kui ma neid veel vaataks, siis vast möistaks ja suudaks hinnata, aga pole minu jaoks. Midagi hakkab täiesti vastu. Pablo graafika ja sellel pöhinevad tehnikad - imeline. Vastuolulisus siis.
Hoone ise ei meeldinud mulle. Vähemalt mitte talvisel ajal ja mitte nii suure massiga.

Täna käisin ühes kohaliku disaini poes. Täiesti ausalt on mul siiralt kahju, et meil tarbekunst nii ei lokka - ideaalseid ideid ju jätkub. Ometigi. Ma annan hea meelega rohkem raha erilistele asjadele, aga kust sa neid saad, kui sa otse inimest ei tunne?
Lemmikdisaineri poes pidin nutma hakkama, sest mul pole päris oma kodu, kuhu köik selle nodi tassiks ja pole ka raha, mille eest seda soetada. Möned asjad on lihtsalt perfektsed oma olemuses.

Sista ja Suvi täidavad oma funktsiooni väga hästi ning ma ei tea miks, aga ma saan siin alati sügava ja muidu hea une kätte. öiged vaibid siis. (naeratab)

Ideid ja soove ja tegemisi ja muidu plaane on pea täis. Tavaliselt tuleb see asi kevadeti ja siis pisikeseks hetkeks sügiseti, sel aastal on vast kevad varem käes.

Muusikat teite körvadele ja muudele väljaulatuvatele ihuliikmetele.
Äääää tutvustuseks ehk nii palju, et jälle skandinaavia ja jälle noored (hah!) ja absoluutselt head, kuid hetkel on mul pleieris ainult 1 armastusväärne, mis EPna välja tuli eelmisel aastal.. mais? no enivei, see on jällegi selline reedeöhtune muziik tantsuks jne
Aga siis see armastusväärne. (Seda tuleb kindlasti ka vaadata!)

Tolerantsus kestab ... kah!

...mida/keda mua ei tolereeri?
Pole mõtet juba teist päeva järjest küsida, sest on olemas elemente, mis ei kuulu küll mendelejevi tabeli etteotsa(või üldse sinna), ole lenduvad, vaid pigem kirjeldaks neid kui raskmetalle, omades ülimat reageerimis suutlikust ja seda eriti omavahel.
Urisema võtab, kui inimestel on... oskused! Mina nimetaks neid oskusteks!
Ja nii tore, et nii paljud kohe oskavad omavahel hõõruda ja nautida teineteise seltskonda imelisel moel.
BLAA BLAA BLAA (tsenseeritud)
AGA tegelikult on asjad suht talutavad, mul on täna lihtsalt draama ja paanika päev. Vaja kohe korraldada mittemillest midagi ja nagu juba kord kunagi kellelegi mainitud, siis on see kah oskus(!), kuid oleneb sellest mittemillestki ja millestki. Mhmh, targutatud nüüd küll.
Printsess tahab neid samuseidki kingi. Eks peab siis need soetama. Mul on isegi raha kontol tõestamaks seda soovi. Mis seal ikka. Homme vara üles ja imelisele hingeravile üle lahe, kõige soojema Põrnika ja targema õe seltsi.
Tegemist pole tavalise tripiga, sest mul on puhkust juba AMMU vaja!

Tänan tähelepanu eest!

Ou! Muusikablogi ju... hmm... Nad ei ole ei midagi uut ega ka midagi vana, aga toredad noored ometigi. Tantsige reede õhtul vm. Suudlen.

Ajalugu

...ma olen selline harjumuste ohver ja ma tõesti tõesti tõesti ei kannata neid igasuguseid uusi ja ägedaid nilbusi, mida uuenduste pähe määritakse.
Uuus orkut sakib! Kui mul poleks seal sõpru ja tuttavaid, kelledega üleüldiselt muidu suhtlema ei satu, siis ma pmst kustutaks selle ära.
Et siis üks päev istun maha ja kopin sünnipäevi ja meile. Jei ...
Leidsin kellegi säutsu, kellest säutsu või üleüldse mingit blogi ei oleks oodanud...
JA siis sealt edasi leidsin klassikat. Kulda pmst.
...tegemist on ju siiski muusikablogiga. seega.

Now fuck off and let me bask in the glory of being me.

"Teadja blogosfääris" kuna üks ei saa minu puhul sellest väljendist üle ega ümber ja aina jahus, et siis njah... (wtf)
Herr Muusikut kohtasin. Selle palveni ma vist ei jõudnudki, et ta oma hüüdnime õigustaks ja uut muusikat genereeriks, sest mulle ju ometigi väga meeldib. Ja nagu ma aru sain, siis teda morjendas vinüülile mitte jõudmine, mida ta juba ligi kolm aastat ootas. Mis on nukker tõesti.
Taoliste kohtumistega on nii, et kui piisavalt harva, siis on ikka hea. Väga hea. Mõni mõjub. Siit ka põhjused, miks energiat ikka veel jagatakse.
Eilne OLI meeleolukas ja seda igas mõttes.
1. kutsus Lauru mind kinno. Vaatasime ühe Sir Arthur Conan Doyle'i poolt loodud populaarseima tegelaskuju baasil vändatud kinematograafilist üllitist. Kuigi sellise klassikalise tegelaskuju asemel, kes on küll deduktsioonis terav, aga mõjub siiski rohkem mahedalt, oli loodud deduktsioonis nii terav tüüp, et ta õppis suurepäraselt selle abil endast poole suurematele tüüpidele lööke jagama, mis mõjusid rohkem küll girlslapimisena, aga ilmselgelt toimisid. (vähemalt ekraanil) Oli loodud SherlockMan, kes oli küll tavaline inimene, kuid vaat et üliinimlike võimetega ja ajas välja kurjuse Londoncityst. See paraleel sai tõmmatud vast selle pärast, et filmi ette näidati treilerit Marvel Comics'i järjekordsest wunderkindist, kus kah Robert Downey, Jr. nimitegelast kehastas.
Aga film kokkuvõttvalt:
koerast hakkas veits kahju.
Pidevalt toimus midagi - tõeline hollivuud, aina rohkem äkšjonit aina kiiremas tempos. Ja heliefektid toimisid kurdistavalt. Okfain. Ah jaa - järjekordne kunstnik, kes mulle meeldib, sest toonid ja kostüümid olid head.
Siis kohtasin KIKi ja Sannut, keda pole aastat sada näinud.
Pärast leppisime Lauruga levikatreffi kokku, kuhu ta ajas ka mu mehe ning viimase eest olen Laurule üdini tänulik, sest Jaanus on nagu kohv - sa ei pea teda kogu aeg tarbima, kuid sa tead, et ta on olemas ja kui saab, siis mõjub ja ainult hästi.
Enne koju kooberdamist nägin veel Kaiut, mille kohta on ütlen vaid nii - pisarateni liigutatud.
Rohu poole jõudes käisime Ottoga ahjusooja saia ostmas, mis oli minu jaoks esmakordne.
Mingil suvalisel tänavanurgal, oli mingi suvaline värav, mis avanes suvalisele, suhteliselt väikesele sisehoovile. Kell 4 hommikul viiekas näpus, seal pimedas sisehoovis, mida valgustas ainult 1 härmas aken, mingile uksele koputada, 2 saia küsida, mille ulatavad sulle sinust palju reipama olekuga, aga vist aluspesus neid saiu küpsetavad poisid (sest üks oli nagu veel pooleldi riietumata) ja siis jääkülmas koju jalutades värsket saia nosida, oli elamus. Soovitan ahjusoojalt kõigile.
Ja tänane muusikasoovitus on Amarillion, mille kidrakäik alates loo 27ndast sekundist ajab mind hommikuti üles, sest see kummitab ja ajab hulluks ja ma pean ärkama ja loo peale panema. Ja ühel unisel ennelõunal on sellest loost vägagi abi. Minu lahkusel pole piire, seega palun - nautige!

p + alat = palat!

Che ja Balzac tegid üleeile meile tiramisut.
Omast arust olen seda saanud kunagi, a jättis mind totaalselt külmaks. Eile ma avastasin peale Che juustukoogi ka Che tiramisu.
Õndsus peitub ühes ampsus.
Ma ädoorin neid hulle!
Kui Anxu naaber on nii tropp, siis läheb talle peagi külla Palat nr6 JA SIIS läheb alles lõbusaks.

PS Unustasin mainida vist varem - Mummu on kõigekõigem. Ausõna.

Libaparameetrid st not so blue

Kas peaks kirjutama ajaliselt korrektses järjestuses või on see halva maitse märk ja muidu tahumatu, kui alustan hommikust ja lõpetan õhtuga ja pistan muud aega vahepeale?
Ok... ma ei tea sellele vastust, aga ma võin ometigi alustada varasemast.
Laupa käisime Printsessiga Levikas. Väga naljakas õhtupoolik oli.
Esmalt jõime ära paar pudelit veini, muljetasime oma christmas horrorist ja aastavahetuse toredustest, siis vaatasime tujurikkuja kahte konkreetset osa, mis minu jaoks said koheselt klassikaks ("Mängi ängi!"), siis helistasime Berrule, saime veel huumorilisa ja õhtu Levikas (millel on muide oma kodukas) kujunes kahe toosti põhiseks: "Alo!" ja "Mängi ängi!". Eriti see viimane.
Ma pole mitte mingilgi moel inimene, kes "kuulsuseid" ja üldse igasuguseid tarku, andekaid, humoorikaid, ilusaid ja muidu teatud ägedusi idealiseerib. Seega kui mina kohtab kusagil mingit nn kuulsust, siis minul on sügavalt p*hhui. Tagamaid, miks nii on, võib otsida vast selles, et ma ei pea ka autoriteetidest midagi. Olen kogenud ohtralt, et inimesed on inimesed ja ka kõige ägedamad ja targemad omavad niiii-i-i inimlikke omadusi, et kõik fantastiline tundub rohkem mingi nihe, kui ime. Ma oskan hinnata, aga ei tee kedagi jumalaks selle pärast. Hesusiga juhtus nii ja vaat, mis sellest sai. Ikaldus.
Sellest võib siis ka järeldada, et ma pole lapsepõlves oma sõbrannadest aru saanud, kes mingite kontserdite/näidendite järel jooksid pliiatsid-paberid näpus autogrammi küsima. Ma u 1 kord proovisin kah järele, üritasin isegi seda õhinat kaasa mängida - no ei olnud mulle seda toimet. Mind on küll ära kasutatud kuna mul pole mingit hirmu nende ees, et lükatakse mind ette - küsigu mina. Ma siis küsisin kah. Igast asju olen küsinud. (naer)
Jõudes vaikselt poindini.
Poodi astus Avandi. Mul läks hetk aega ja ma siis sain aru, kes ta on. Ja vaene mua pidi tõeliselt palju vaeva nägema, et mitte naerma hakata. Päriselt. Nii piinlik. Otsis vist mingit kingitust ja veetis siin poes väga palju aega. Ma ei julenud ta otsivale pilgule isegi kuidagi kaasa aidata nagu ma tavaliselt teen, sest jällegi - ma pidin naeratuse taga olevat irnumise soovi varjama. Kui ta lõpuks selle asja ära ostis, siis soovis ta head uut aastat ja ma oleks peaaegu, et nutma hakanud, sest pidin oma mängiängit nii kuramuse sees hoidma.
Pmst pole see ju isegi nii naljakas nali, aga need tüübid tegid aasta lõpul minu õhtu, mis teadagi kui masendavaks kujunes ja ka laupäeva õhtu. Printsess loomulikult teeb kah olukordi paremaks.
A mis siis täna hommikul juhtus?
Ärkasin siis kui väljas oli valge. Minu äratuskella aku oli öösel tühjaks saanud ja hea oli, et ärkasin pool 10, mitte pool 12. Ujuma ma ilmselgelt ei jõudnud. Seega jäid huumorivanurid nägemata. Ja minu blogist kujuneb vaikselt muusikablogi. Quantic on väga hää. Soovitan soojalt. Ma ei tea nende uuematest asjadest enam midagi, aga aega on selle kiire asjaga.

Mängi ängi!

Teate küll, kui mingi lugu kummitab ja hakkab lihtsalt täitsa tühjast, täitsa niisama.
Üllatavalt ma isegi teadsin, mis looga on tegu. Ma pole seda juba VÄGA ammu kuulanud. Seega - müstika. (naeratab)



Printsess peab blogi. Aga ta olevat sellest juba tüdinenud.
Uuel aastal uue hooga ja see tähendab ujulate varahommikust külastamist. Mi laiki. Jätkuvalt on vanurid hommikuse huumori eest.

Võrratut uut aastat!

Mis siis nagu selgus...
Koju tahan.
1.jaanuari hommiku/lõuna/õhtusöök, mis naabritega tehakse, on mul juba aastat teist ära jäänud.
Kodus pidi olema lumed ja külmad. Ai niid ool dät.
Varsti on puhkus. Messu võtab selle tarbeks isegi vaba päeva. (naeratab)

PS Kui magada palju, siis võib isegi lõpuks välja magada. Jah, ma magan!