Kes võtab mind oma kiisuks?

ühesõnaga, mai oska uut bloggerit nüüd kasutada ja võib vist bloggeriga hüvasti jätta?
...ma olen vägagi muudatuste vastu.

Aga... täna on mõlemad kõrvad lukus ja valutamas, mis on ilusasti peavalu põhjustanud. Õnneks on väljas päike.

Kiiresti, kiiresti, kiiresti

...põhja.
Tabades otse lagipähe väikest peanuppu punase telliskiviga.
Kuigi see tunne ja mälestus läheb kokku ühe saatusliku sündmusega maailma ajaloost, mis just täna kajab igal pool, ja see seos alles nüüd pähe tormas, siis tegu on siiski omaenese lapsepõlvemälestusega, kus jõkke sai pea ees vette hüpatud, mõtlematult ja tehes enesele viga, hea oli, et tol päeval ära ei uppunud.
Täna just sama juhtus. Kõik alalhoid on nobe kaduma, äkki oled nagu loll loom ja teed endale haiget.
Vähemalt tagantjärgi olen tark.
Tuleb õppida hingama - sügavalt sisse ja mõnuga välja!

Ilus on see päike täna, aga õhk oli täis mingit külma, eriti mere ääres. Kevad pole veel päris võitu saanud.
Aga hea oli see, et sai silmi kissitada, sest päike oli nii ere.

Teeselda ei taha, ei oska. No vähemalt mitte täna.
Värdja tunne on peal - mingi eriline friik.

Aga toredatest asjadest veel.
Tahame maal maja ülemise korruse korda teha, mõtleme õega igasuguseid toredaid asju, mida seal teha võiks. 2 fantastilist näidet, mis võiks juhtuda, meil maal. Oma pisikese tvistiga, muidugi.midagi säärast on väga tõenäoline, aga mul on 1 pisike unistuste tudula kah...
Seukese tudula võiks täitsa valmis teha ja idee poolest oleks see rohkem kui võimalik, aga vaatab kas ressursse jätkub... põhiline viga on see aeg. ANNA AEGA, onju.

Suudlen