(siis on teil selleks täielik õigus)
...mul ei ole suurt midagi enam öelda, aga ei tahaks sellest kõigest veel lahti lasta.
On ju alles siiski mingi lootus.
Igal juhul.
Täna oli kuidagi erakordselt suur ja tugev õnnetunne(jajaa, keda huvitab - mind.).
Lihtsalt mingi tobenaljakas naeratus ja maitia, mis kõik veel hõivas kogu selle õnnetu keha ja viimase aja miseraabl hajus.
Muidugi tuleb tunnistada, et on olemas inimlikud dimensioonid kogu selle olemuse juures ja nende eitamine teeks lihtsalt haiget.
Aga ... Anksteriga läbi hekseldatud energeetika teemad kerkivad ikka ja jälle. Ilmudes mingitest veidratest kohtadest ja kinnitades, et olen kunagi saanud tõele jälile. Ja peab seda energiat hoidma.
Hmm... ja siit järgmine idee - tõde.
Minu tõde on see, mis mind õnnelikuks teeb ja olgem ausad, viimasel ajal pole ma kuigi õnnelik olnud. Ärge saage minust valesti aru, ma pole olnud ka õnnetu, lihtsalt ei ole olnud õnnelik. Selline erakordselt vastik rahutus on sees, midagi pole otseselt valesti ja mitte miski pole ka õige. Püüa siis kogu selle emotsiooni virrvarri sees avastada ja aru saada, ERITI kerge on see ju siis, kui sa oled end mõnusalt ebaolulise alla matnud ja muutnud selle prioriteetseks. Jei - mina olen iseenda valede ori.
Ja vale all pean ma silmas mingit lollakat süsteemi töö kodu ja võltsi kohusetunde ees, mis teenib mingit eesmärki. Ja just mingit eesmärki, siis tõmbad korraks tagasi ja avastad "ohoo, minu eesmärk on olla täiesti manduv!", aga oma "selgetel" hetkedel sa salamisi kinnitad endale, et see kõik on ellujäämise nimel, muidu sa sured täitsa maha ning kui sina ei tee neid asju, siis jääb maailm seisma ja üldse kukub kokku.
Hei kullake, sa ei päästa vaalasid vmt!!!
(mitte, et ma otseselt hiigelimetajate päästmisega tegeleda tahaks)
Vaatad ja imestad - täiesti jobu. Arukas naisterahvas, aga tegeleb rumalustega.
Ma täitsa mõistan, et kui inimene katki läheb nagu minuga juhtus, siis tulevad ühtlase tõusu asemele (nagu ma ise enesele ette nägin) ohtrad siksakid, aga need olid sinna tõusu sisse ette nähtud. Nüüd olen jõudnud hoopis teisipidisesse varianti, kus vaikselt käib alla.
Et asi oleks selge, siis ma ei pea selle kõige all silmas autot, maja ja 3000eurost sissetulekut, kuigi see vast otseselt paha ei teeks, vaid seda tasakaalu, et teeks asju, et saaks füüsiliselt ära elatud, aga ei jäta hooletusse iseend - tunded, intellekt, füüsis jne
Saan kohe vihaseks, kui palju vabandusi endale kohe nii automaatselt välja suudad käia, mõtlemata. Öäk. Oksele ajab.
Et siis kuidagi staatiliseks muutnud olukord.
Virin selleks korraks lõpetatud.
