Pärast jõule...

...kõige seksikam asi, mida su mees sulle kõrva sosistab on?
sült

Poleks arvanud?

Tähendusrikas värv sel kuul: roosa. Veider värv nii mõneski mõttes. Kui vaadata roosat läbi seksuaalse pilgu, siis FYVM postitatud vann on ülimalt tähenduslik ja see kuramuse roosa jääb kummitama.
Mulle pole roosa kunagi meeldinud, mis võib ka ju üsna tähenduslik olla. Samas naine on ju kaunis subjekt...
Lõpetaks uue lemmikuga. Jumaldan jumalikke naisi.
"Not with a fizzle but with a bang"

teatud filmifestivali ületöötamise needus

...ehk lugu sellest, kuidas ma peaaegu närvivapustuse sain ning magamatusest 10kg juurde võtsin.
(liigsöömine ei aita kaasa).

Tahaks öelda, et millegi pärast on mul stress ja deprekas ja masendus. Pole siin miskit viriseda, kui liiga palju tööd teed ja üldse ei maga, siis hakkabki keha end välja lülitama, aju ka.
Oleks siis, et oleks mõnusalt intensiivne ja meeli ergutav töö. Eip, 2 tööd, väikese aja jooksul, kumbki midagi lahedat (kinovärk midagi eriti toredat, muidugi), aga piisavalt üksluine mingi perioodi jooksul - õmblused hakkavad narmendama.
Olen kohanud sel aastal festivalil saksa uue kino raames geiporri (mehed ja naised), mis küll õigupoolest pole üldse mingi porr, seks, täiesti tavaline. Ning sama kino raames ka peremuresid. Kõige veidramast jäin küll ilma, aga noh... ma pidin sel sügisel Pasolini Salod 2 korda vaatama, ehk olen ma piinamiste kvoodi sel aastal täis teinud ja andeks antud.

Kõige parema mulje jättis (oh üllatust küll), itaalia kino, aga seda samas vast selle pärast, et venelased kesiselt esindatud olid.
Jätkuvalt lemmikud:
"Kohtunik" - lihtsalt hästi tehtud film.
Vene "Roll" kohati nii üdini venelik film. Hämmastav stoori, mis võib küll tõsi olla. Venelased ju.
"Stray Dogs", mis on ühe lemmiku tehtud ning suure kino film, mida kellelgi niisama kodus vaadata ei soovita.
..ära tuleb kindlasti mainida Ettevaatust mr.Baker'ga ja Tänav Palermos.

nagu ikka, ühtegi sellist, mida ise väga näha tahtsin, nägema ei jõudnud, aga õnneks enamus tuleb lähiajal kodukinno.

Loomulikult juhtus ka viimase 5 aasta kuriooseim juhtum - juhtusin tavalise seansi ajal ise saalis kino vaatama. Oioioi. Kuhu ristike tõmmata? Mart kohe hakkas Mummule ära kaebama.
Vaatamine ise oli kodukinos, Sõpruses, ning film oli naiivselt geniaalne "Seltsimees Kim läheb lendu"

Lainetan Alpine südames, kurgus ja kõrvus. Kui poleks olnud seda A albumit, siis elu oleks puisem ja tühjem ja ma olen vanemaks jäänud. Mis on ülimalt vahva! Aitab titatsemisest!


Laaav ja suudlused jne
(naeratab)

Õhuline pits või auk augus kinni

Kaose, stiihiate või juhtuste muster. Vahel muidugi on lihtsalt valus. Kumb on siis minu hing? Niisama auklik ja katkine või õhuline pits, mille ilu paneb ahhetama? Kindlasti viimane.Kindlasti.

Plastic Cup

armastus. juba ammu. ja mitte ainult see lugu. absoluutselt mitte ainult see lugu. jumalik kitarr ja armastusväärsed vokaalid.

Hakka või feminismiblogi pidama

Soorollid ja nende determineerituse absurdne juurdumus meie ühiskonnas on oksendamaajavalt siin. Ja praegu.
Vaatad ühiskonda - natsid,natsid,natsid,eelmine sajand, natsid,natsid,natsid,keskaeg,natsid,natsid,natsid.
Ja nii ongi.

Kasta mind

"Vabandage, kas te sooviksite ujuma minna?"
Pöörasin ümber. "Hmm... Meri ei ole ju kaugel. Miks mitte"
Ta võttis mul käest ja juhatas välja.
"Oota, mu jakk. Ja sall"
Lipsasin uksest tagasi sisse, turvameestest mööda, trepist üles, haarasin toolilt oma asjad.
Suudlesin sõbrannat põsele: "ma lähen, ära ootama jää"
Jõudsin tagasi tänavale. Teda ei olnud. Peast käis läbi, et kurat ma näen teda niigi harva.
Seest läks õõnsaks. Ohkasin sügavalt ja seadsin sammud kodu poole.
"Hei! Kuhu nüüd?!?"
"Sind ei olnud siin, koju siis. Üksi randa ei hakka minema."
"Tõin sulle joogi, totu..."
"Ujuma siis"
 Jalutasime kogu tee vaikides.
Kohale jõudes võtsin end aluspesu väele.
"Kas nüüd või mitte kunagi"
 "Mitte kunagi" ta suudles mind, võttis alasti ja jooksis merre.
 Kõik oli õige.
Totakas muie näol astusin vette.

kesköised õppetunnid

Alati jääb mulje, et öeldi midagi veel.
...aga mina ei kuulnud. Minul jäi kuulmata. Mis see "veel" oli?
Erakordselt uudishimulik.
Olen end peitnud selle eest pikalt. Pikalt teeselnud, et mind ei huvita, ma ei taha teada, aga tõsiasi, reaalsus, on see, et tahan. Selle pärast ei ole tahtnud lugeda, sest alati kui loed või uurid, siis tekib see värin ja unetus ja tahe, mida ei saa kontrollida. Seega olen ignoreerinud, eitanud, aga siis...
Aga siis võtad mõne originaalteksti kätte ja satud rütmist ja kõlast ja mõttest lummatud olekusse. Või kuuled midagi erilist või vaatad ja kogetu lummab.
Mul puudub see nupp, mis vaimustumise välja lülitab.
Selle pärast tulebki ignoreerida. Või vähemalt nii olen ma avastanud end käitumast.

Märkida tuleb, et uuristama ja uurima ei aja mitte ainult teadmine ise, vaid ka see, miks ma ise olen vaimustusse sattunud. Olemuset emotsionaalse loomana, lähtun ma emotsioonidest, sellest, mis tunde see minus tekitab ja teatud kunstid, teadmised tekitavad võrratu väreluse - nagu ma ise oleks osa sellest.
Muidugi, seda kõike sisse ahmidest saabki see osa minust.
...huvitav on muidugi see, miks ma alateadlikult aegajalt piduri peale tõmban. Vahel nii tugevalt, et jõuetuks võtab.
Aga selle taga peitub seesama emotsionaalne loom.
ja kuigi aju, mälu tuhmuvad, unustavad (teadlikult ja siis vähem), tundub mulle, et mu hingel on mälu (mis ei veda kunagi alt) ja see imeline mälu laseb kõigel, mis mind särama paneb, minus edasi elada.
Aga vb pole minu kustuv janu just selle pärast kustutamatu, et ma tean, et see kõik kaunis, võrratu, läbipõimuv, energeetiline, see elab, kas ta siis on osa minust või mitte, ikka elab ja mingitel riivavatel hetkedel saan ma neist osa ja see maailm osa minust.
AHHAA! Äkki ma olen lihtsalt kitsi - ei taha anda.
..totu.

(andes endast kõik ära, saan ma nii palju, et jääb ülegi.)

suudlen

Peale tuleb tung, et tahaks jälle tunnetest kirjutada.
Annan siis vaba inimesena sellele järele.
Mul on tunne, et ma tea, kas surra suurest õnnest või minna niisama segi - sõidan kaugemale kui Läti.
Päike paistab minu peale - tore tuleb sisse ja ... ootoot, kuidas see too ähvardaja omal ajal nüüd ütleski... sillerdab universumi lõpumatusest või mis seal täpselt oligi?
Bäääh.
Kõigest on nii pohh ja kõik läheb liigagi korda. Nagu alati.

Aga õnn on ikka üüratu :)

this music is not the truth

Nii see kõik algabki?
Tobedat sõnakasutust ei õnnestu vältida. Täna on kuramuse hea päev olnud.
Kogu stressi juures, mis idee poolest peaks olema, on hea olla.
Kuidas see nüüd oligi..
Vahel on ikka erakordselt hea olla. Nagu tõsiselt mõnus. Seuke hea, et üle selja käib jutt üle ja totakas naeratus laiutab keset nägu.
Täna on vahel.
Küllap algab kõik aususest nagu tookord. Ka siis algas kõik sellest, aususest iseenda ja teiste vastu. Ausad tunded, ausad sõnad. Kui sekka satubki mõni vale...
Ja teadlik peab olema. Aga mingil hoopis teisel tasandil. Krt nüüd ei tea, kas teadlik olemine on sarnane mõistusega võtmisele, sest minu teadlik olemine on kaugel mõistusega võtmisest, küll aga tunde teadvustamine on see õige värk. Sa tead, aga sees. Saad aru? (naeratab)

 ...tegin silmad lahti. muusika oli alanud. vaatasin hiigelsuurt ekraani, kus helendasid tulukesed. nagu kosmos või midagi. aga mitte päris. muusika ülendas. õhus oli tunda imalat lõhna. segu seksist, viirukist, tubakast, kanepist ja millestki veel. tugitoolid ja diivanid laiutasid hiigalslikus saalis. minust paremal oleval diivanil ameles üks paarike. teisel pool, täitsa minu lähedal, tundis end vabalt üks siresäärne näkk. miniseelik nii kõrgele tõusnud, et erkroosad alukad paistsid, varbad paljad, kingad viisakalt tugitooli ülaservale asetatud, jalad üle ühe toe, ise keras, kõhul tuhatoos, paremas käes peenike sigarett ning vasakus mingi erksat värvi jook. tundus nagu ta oleks koomas või niisama magaks, aga siis tõstis ta pooliku sigareti huultele, hingas sisse ja lasi suitsu aeglaselt sügava ohkega välja. ohke kujutasin ma endale ette, sest kuigi muusika oli meelas, oli ta väga vali. olin veel unest uimane. ja ma mäletasin puudutust. kohmasin enda ümber ja leidsin istmiku alt suitsud. panin ühe ette, aga tikke ei leidnud. sirutasin end siresääre põlvede kohale.
- sul tuld on?
- ikka.
näkk keeras oma käe osava aeglusega joogalaadses veidruses selja taha ja ulatas siis mulle tulemasina. sellise korraliku.
läitsin sigareti ja jäin põlvedele pikutades tulukesi ekraanil jälgima.
- juua?
vaatasin seda kahtlast värvi jooki, kissitasin silmi.
- okei. ma olen ehk nii julge.
polnudki paha.
raputasin tuhka kõhul olevale tuhatoosile, unelesin muusikas, hingasin sisse liigikaaslase nahalt kumavat magusat lõhna. kustutasin suitsu lohakusega, mis mind ennast teiste puhul häirib. ja kuigi ma teadvustasin seda, jätsin koni rahulikult edasi tossama. nii tundus ilusam.
- lähen vaatan, kes ja kus selliseid jooke kokku segab.
ajasin end sirgu, libistasin jalad kingadesse, tõusin ja suudlesin teda laubale.

Me siin läksime tüdrukutega tööl veidike üle piiri ja see muidugi tulenes sellest, et ühtegi klienti siilmapiiril näha polnud. + me tegime eriti idiootset tööd, mis igasuguse viisakuse uksest välja juhatas, kergelt viipas ja siis ukse pauguga kinni põrutas. Nimelt, oli totaalse tööpuuduse ja debiilseks muutuva ülesande korduva rütmi tulemuseks, alasti mehed ja kuidagi kruttis sealt välja avalikus kohas seksimine ning siis ümberlõikus. Siis tekkis kõigil korraks kretiini hetk, et oot-oot, mis see nüüd täpselt oligi. Tehniliselt võttes? Jep, saime teada - kapuutsiga või ilma. Jah, ja siis me leidsime, et meil on vaja sellist eriti mõnusa kehaehitusega ja palja ülakehaga massööri. Meest, kes meid mudiks. Mõnusalt. Vahel on tööpäevad eriti vahvad. Kerge mölapidamatus algab kolme paiku, siis on suurem osa pingest ja mingi tobe väsimus oma töö teinud ja meie pmst kah jaaa hakkab pihta. Siis sellel imeliku jutu lainel tööpäev ära lõpetatakse. Klientidel saab siis samuti nalja. ...veider kui laksu all olek tuleb ilma mingi laksuta. A vot, meil tööl tuleb. (jei) Kokkuvõtvalt - mulle meeldivad mu töökaaslased.