Juhul kui te mind ei usu...

(siis on teil selleks täielik õigus)
...mul ei ole suurt midagi enam öelda, aga ei tahaks sellest kõigest veel lahti lasta.
On ju alles siiski mingi lootus.
Igal juhul.
Täna oli kuidagi erakordselt suur ja tugev õnnetunne(jajaa, keda huvitab - mind.).
Lihtsalt mingi tobenaljakas naeratus ja maitia, mis kõik veel hõivas kogu selle õnnetu keha ja viimase aja miseraabl hajus.
Muidugi tuleb tunnistada, et on olemas inimlikud dimensioonid kogu selle olemuse juures ja nende eitamine teeks lihtsalt haiget.
Aga ... Anksteriga läbi hekseldatud energeetika teemad kerkivad ikka ja jälle. Ilmudes mingitest veidratest kohtadest ja kinnitades, et olen kunagi saanud tõele jälile. Ja peab seda energiat hoidma.
Hmm... ja siit järgmine idee - tõde.
Minu tõde on see, mis mind õnnelikuks teeb ja olgem ausad, viimasel ajal pole ma kuigi õnnelik olnud. Ärge saage minust valesti aru, ma pole olnud ka õnnetu, lihtsalt ei ole olnud õnnelik. Selline erakordselt vastik rahutus on sees, midagi pole otseselt valesti ja mitte miski pole ka õige. Püüa siis kogu selle emotsiooni virrvarri sees avastada ja aru saada, ERITI kerge on see ju siis, kui sa oled end mõnusalt ebaolulise alla matnud ja muutnud selle prioriteetseks. Jei - mina olen iseenda valede ori.
Ja vale all pean ma silmas mingit lollakat süsteemi töö kodu ja võltsi kohusetunde ees, mis teenib mingit eesmärki. Ja just mingit eesmärki, siis tõmbad korraks tagasi ja avastad "ohoo, minu eesmärk on olla täiesti manduv!", aga oma "selgetel" hetkedel sa salamisi kinnitad endale, et see kõik on ellujäämise nimel, muidu sa sured täitsa maha ning kui sina ei tee neid asju, siis jääb maailm seisma ja üldse kukub kokku.
Hei kullake, sa ei päästa vaalasid vmt!!!
(mitte, et ma otseselt hiigelimetajate päästmisega tegeleda tahaks)
Vaatad ja imestad - täiesti jobu. Arukas naisterahvas, aga tegeleb rumalustega.
Ma täitsa mõistan, et kui inimene katki läheb nagu minuga juhtus, siis tulevad ühtlase tõusu asemele (nagu ma ise enesele ette nägin) ohtrad siksakid, aga need olid sinna tõusu sisse ette nähtud. Nüüd olen jõudnud hoopis teisipidisesse varianti, kus vaikselt käib alla.
Et asi oleks selge, siis ma ei pea selle kõige all silmas autot, maja ja 3000eurost sissetulekut, kuigi see vast otseselt paha ei teeks, vaid seda tasakaalu, et teeks asju, et saaks füüsiliselt ära elatud, aga ei jäta hooletusse iseend - tunded, intellekt, füüsis jne
Saan kohe vihaseks, kui palju vabandusi endale kohe nii automaatselt välja suudad käia, mõtlemata. Öäk. Oksele ajab.
Et siis kuidagi staatiliseks muutnud olukord.

Virin selleks korraks lõpetatud.

Käes on noored teadlased

Pöhiline on vast see, et bioloogide kodus on tavaline: vöta kylmkapist, mida sa tahad, aga ära nendest karpidest vöta, nendes on putukad. St Messu öpetab sel semestril putukaid. Ja homme kuuest yles, et kymneni lennujaamas passida. Jei!

Ilusad poisid aitavad paremini terveks saada

Ja kui nad on andekad, siis seda efektiivsem on ravi.

i used to know

Kunagi ma tõesti teadsin. Iiiigast inimesi.
Ja muusikablogina väärib see lugu ära märkimist, mängimist.
Gotye jõudis minuni u 2 või isegi rohkem aastat tagasi. Lummas mind üdini, kuid nagu ikka, ma ei tee pinnapealsest virvendusest välja ja jätan asja sinnapaika. Ma ei uuri kunagi kellegi ega millegi kohta väga põhjalikult. Onju äge omadus (naer). Seda ilusam on lugu, mis näkku visatakse - fantastiline hääl mehel. Kimbrast rääkimata. I only can wish...

Eile õhtul töölt koju tulles, oli kultuurse kilomeetri ääres fantast! ja siis need tänavalaternad/valgus ja siis need lained ja mingit kahtlast värvi meri ja vihmasadu ja üldse + mummuga veedetud 30mintsa, mis ei lähe kohtumisena arvesse (muide).
...aga nüüd tuleb ilu eest maksta - köhh, nohh, palavik ja äält pole.

Aga lugu siis. Imeline videogi.
(suudlen)

Sammud jätkuvad st Marii Brandti päevikud

"Ta on loomulikult veidrik, aga ta on hea südamega ja temaga annab ometigi kõigest rääkida. Tal on puhas iseloom... "
"Mis asi on puhas iseloom?"
"No, kuidas ma sulle seda nüüd seletan ... ta peseb end tihti?"turtsatasime naerust.
"Ta on südamest veider, ta ei teagi, kuidas olla teistmoodi, kui ta on. Ta on väga ilus, aga ei usu seda ega hakkagi seda uskuma. Ta on tark ja andekas, aga kui keegi talle seda ütleb, siis see ei veena teda. No idioot selles suhtes, täiesti. Nii, et ajab vihale kohe. Aga rumalus on erakordselt puhas olemis vorm, täiesti puhas leht - see ongi puhas iseloom."
"ahah. sa pead silmas, et ta on loll."
"No teatud asjades küll. Ja naiivne. See teeb ta puhtaks. Ja ilusaks. Loomulikult ilusaks"
"Kauniks isegi. Ta ei meeldi mulle sellegi poolest."
"See on juba sinu mure. Ja kui aus olla, siis üsna suur."
Jõime kohvi lõpuni vaikides. Sebastian põrnitses mu selja taha kaugusesse.
Kogu see olukord oli mulle vastik. Ma ei tahtnud teada neid asju. Neid tundeid, mida nad tundsid ja ometigi olin kogu selle sisse kaevunud, ise. Nagu mingi masohhist, istusin ma öösiti päevikutega, neid lugedes ja kord nädalas Sebastianiga neid arutades.

ALGUS

Selline ongi päike

..kaval ja kusagil.
Sügis on nii erakordselt hea aeg.
Nagu iga teiselgi aastaajal, on sügisel omad plussid (palakaga pluss, onju) ja miinused.

Vihma sajab täna - hea päev sees istumiseks, lugemiseks ja muu inspi ammutamiseks.
Sellest ka mummumöla: lugu sinisest, mustast ja lillast. Lõhun vanad asjad veidi väiksemateks tükkideks ja teen neist väikestest ühe suure tüki.
Tähatajaks pakun kevade algust ... kusagil märtsis siis.
idee on päris hea, pmst kui jõuan asja tuumani, siis räägime edasi, vb edastan ka pilte.

Mul siin üks ütles, et mine ära ja jäi kummitama, et miks ja kas tõesti peaks. Kõrgemale ja kaugemale siis, ehk.

Käisime maal, ema sünnipäeval. Siil sai ristküsitletud ja täis joodetud mu sugulaste poolt.
Loterii oli korralik hitt ja metsaskäik muutis elu hetkega ilusamaks. Mamma aeda sai ka puhastatud. Puhastatud õuntest, tomatitest, kurkidest, porganditest ...
Mu kodu on alati väga soe olnud ja nagu korduvalt öeldud - seal saab hingata.

Valuga magades

Kui ma veel väike olin (4. või 5.klass), jäin ma päris veidrat gripi vormi põdema, mille ühed nähud röövisid mult võimaluse süüa või juua. Midagi muud peale toatemperatuuril mineraalvett ja veidike piimašokolaadi, mida sai siis imeda, ma tarbida ei saanud. 2 nädalat selline dieet. Vahel tuli külla ristiisa, kes tõi šokolaadi ja vett. Ilmselgelt inimesed olid mures. Oma esimese supi üle olin tol korral nii õnnelik ja ema poetas rõõmust lausa pisara.
Pärast seda kujunes omamoodi "traditsiooniks", et kui ma väga haigeks jäin, oli dieediks piimašokolaad ja mineraalvesi. Või vähemalt mineraalvesi.
Täna hommikul oli nii paha, et mitte ükski hea sõna, kallistus, šokolaad või mineraalvesi, polnud seeditav ja see kiskus mind mu mugavusest ja soojusest välja. Värisesin.
Kaotasin kuidagi terve päeva ja nüüd on siis õhtu.

Kas te olete kogenud neid selgeid foto hetki, kus aeg jääb seisma, ning kõik proportsioonid ning valgus on paigas? Aga mitte ainult visuaalid pole paigas, ka helid on täiuslikud, või siis nende puudumine? No selliseid unenäolisi ja selgeid, et tunned, et saad kõike teha, mida tahad? nagu näiteks lendu tõusta mingi superkangelase moodi, lihtsalt tõugata end maast lahti ja näha, tunda, lennata.
Viimasel ajal on kuidagi ligi hiilinud sellised. Täiesti ootamatult.
Meeldiv.

Saaks ainult terveks.

Tekiilamees

Puhkus läbi.
Ja kuigi magasin sisse ning jäin veidi hiljaks, siis oli tööl nagu kergem.
Puhkus ise läks täiega asja ette - mitte midagi ei teinud. Vähemalt mitte midagi asjalikku, vb sain veel mõned lisakilod juurde, et elu lõbusam oleks ja nii on ometigi lähenevale jahedale perioodile toekam vastu minna. T*ra sa külmetad kogu aeg.
Aga varbad on aina sokis. Normaalne ilm oleks siis, kui oleks eelmise aasta soojakraadid, aga sittagi.
Muidugi ei saa siiski jätta mainimata vanaema juures käiku ning tore saak, mille sealt ära tõime täitis meeled ning kõhud heaga(pildil nimelt Nana aiast saadud kirsstomatid mis meelevaldselt aias kasvasid ja vedelesid). Kahjuks siili mobiilses telefonis olevad pildid saamata, ohtratest kurkidest, mille purki panin ning ERAKORDSELT suurtest suvikõrvitsatest, mida me kaasa ei võtnud.
Kukekad panin ka purki, neid oli ka ohtralt. Neid korjates kohtasin ühte KonnaLonnit, küll oli vahva teine. Kukekad ise ka vahvad.
Pmst.
Eile siis lõpetasime uues kohalikus lokaalis Tops minu toredat puhkust ning toost sai ka värske ilmakodanik Romi, kelle vanemad vist veel perepalati rõõme naudivad. Ohtralt õnnitlusi ja tooste veel ja veel!
Tite varbed said muidugi meeste poolt kastetud - tekiilaga. Arvestades, et mõlemad shotijoodikud ei tarbi kanget alkoholi, siis piisas sellest ühest ainsast, et ma oma kallimat koju pidin talutama. Õnneks on ta piisavalt parajas pakendis, et see väga keeruliseks ei osutunud.
Kõrghetked:
*Tõllu tänava otsas VabaduseTantsu tantsida ning seda "kvando kvando" saatel.
*Siili rohked tobenaljakused ning tõrelemised teemal, et ma pean oma ema juttu kuulama, mis puutub lahtise mulla peal käimist LAHTISTE JALANÕUDEGA (!!!)
*Siil üritas ka tõestada, et ta on erakordselt hea suudleja ... vb kui oleks olnud veidi vähem tekiilat, siis ehk oleks see katse paremini läinud.
*Tahtsin tast lahti saada, aga selle peale öeldi, "You aint gonna have that luck" (no fain!)
*Esimesel kohal kindlasti Siili sõnad "Märri mii Märika!"


Jaanus laenab mulle ühte asja ja siis ma olen õnnelik ja üldse!
...
Muusikablogina:
Ta on täitsa tore tšikk

Isiklik

Kõik see taak, mis kaasas käib ja järele vead - täna on ta kuidagi õhkõrn, kui teda üldse enam olemas on. (diip, kas pole)
Aga täpselt nii hea täna ongi olla.
Isegi tööl on hea olla.

Aaa...

Üle pika aja on ülimalt hea uni... halb on aga selle juures see, et ma pean nii hea unega tööl passima. Magaks pigem.
Viimasel ajal unustan igasuguseid asju.
st
vajan lõõgastust. Ja kuna Siil on ära, siis ma pmst kavatsen end täna poputada ja muust maailmast välja lülida. Kõik ja korraga, minu päralt!


Ja ma saan laiutada! (naer)

è doloroso

Ma olen end vigaseks maganud.
...
ja selle pärast kuulan fadot. Ometigi, kui midagi valu leevendab, siis mahe fado.
Mul on unistusi ja soove. Mitmeid.
(ja jätkuvalt listiviga küljes)
1. português. midagi erutavamat on raske leida. sinna juurde polski. kui kohtute tõsiselt toredate poolakatega, siis saate minust ehk aru, sest slaavi kõlast üks mahedamaid ja ägedamaid, aga võimalik, et kõik need sarnased võtaks ette ja hekseldaks läbi.
2. ilus ilus ilus mööbel. täna lähen natuke ja uurin, mida pakutakse. peaks muidu vanaema juurde minema ja küsima, mida ta mulle annaks, kui ma väga armas lapselaps olen (A). pmst meisterdamise hammas valutab, vaja oleks miskit teha.
3. tahaks õppida laulma fadot. fado, fado, fado ...


see on ainuke normaalne variant, mida grid pakkus. kodus on vähem käheda häälega ja ka vähem vihasem variant plaadil.
4. maasikaid tahan ja muusikat vajan.

Ning selle noodiga lõpetangi - lähen turule, ostan portsu kodumaiseid mammusid ning soetan kinkekaartide eest eesti mussi.

piis aut.

Mu syda on ... minu oma. ta kuulub mulle, aga ma annaks hea meelega ta sulle.

...miu on peal. miuk ka. tahan kaisu sisse ja ise käed ymber panna.
Väga armas, onju...


teeme nii, et uni tuleb taas kylla ja aitab haige olemisest yle saada.


miu

Tulime Londonist...

Väga ilus oli, aga veidike haigeks jäin. Sain ohtralt päikest ja need museumid oma ventilaatoritega tegid mulle yks null ära.
Enim muljet avaldanud elemendid:
*väga armsad majad ja lossikesed siin-seal. kohati v6ttis ilu hingetuks.
*minisid on terve linn täis yks vanem, kui teine ja vastupidi.
*liiklus ajas hulluks - k6ik on ikka valepidi. imelikum kui valel pool s6itmine oli see, et k6ik jalakäiad, keda nägime, jäid ellu. Ise ka ei saanud surma, ime lausa. Mingi hetk saime valgusfooridele ja muudele asjadele pihta - liigelda tuleb seal ja siis, kui oled ohutuses kindel ja omal vastutusel.
*k6ik vaatamisväärsused olid actually vaatamist väärt ning m6ni jättis vähe sygavama jalajälje.
prahi ja mingil määral korratuse level häiris, aga oli parem kui berliin. me naersime veidi vähem kui me arvasime, et me naerame kogu trippi jooksul, sest me jalutasime mingi 40(?)km ikka maha? Täna lallud ei valuta, aga k6ik eelnevad päevad kyll. ai ai.
U peaaegu k6ik kohad peab veel yhe korra läbi käima ning nii m6negi jaoks v6tma terve päeva. Kuigi inimesi oli totaalselt palju, see mind yldse ei häirinud. Linn jätab ruumi olla ja näha.
Ja näha ning märgata on seal ohtralt.

Parimad palad meie päevikust ja teemad, mis pole kirjas, aga on veel meeles:
*Oliver plaanib korralikult raha teenida. Meie ööbimiskohas elab eraldi veel 1 tyyp.
Oliveri plaan: rendib puhast 6hku - me ei peereta ta ukse taga, ta maksab meile selle eest. Meid on 9. Eluruumid suht väikesed. Plaan v6ib 6nnestuda.
*Liisal on kavaler v6i peiks, Siiril on poiss. Kessul ja Kaidil on l6bus. (Lauri)
*Lauri tormisefoobia läbiv teema, kuni Olku tuli.
*Hyde Park on midagi väga mitte-eestilikku - oravad olid nagu rotid, kuid nunnud.
*sööme pitsat. V6imalust enne salatit närida kasutas oliver 3 korda.
*v6istujoomine pargis
(seda, et olku länni 6hutusel mulle kanget pepsi asemel sisse jootis, see oli nyyd kyll piinlik lugu - pole ammu nii vihaselt ja nii palju ropendanud. teisel oli vähemalt naljakas.)
*me olime kogu reisi aja soomlased, perenaine arvas, et me oleme taimaalt ... kokku ongi keskmine eestlane londonimaal
*ööbimiskoha perenaine oli mingi väljamaalane. laual olid binladeni näuga ajakiri - kyllap mingi araablane. mua pakkusin tyrklane. tädi oli tegelikult portugalist.
*k6ik need naljad toweri juures - tekiilale sidruni l6ikamine pudeli korgiga, tower kui nukumaja ja sild tuledes. 3 öösel ongi k6ige normaalsem linn ja ise oled ka normaalne.

L6puks sain olemise kuidagi eriti ree peale: eile juba palavikuga sain kohe aru, kus maha minna ja kus asume. Täna oleks veel paar kuud otsa linnas veetnud - iiizi. Koju saab aga Kessu alles järgmisel nädalal. Loodame teisipäeva peale.
Helsingi on nkn nagu oma kodu juba.
Lähipäevil tuleb end soome keelega ja selle 6ppimisega ymbritseda.

Loodan, et s6brad said muretult koju.
Tänud lihtsalt fantastilise reisi eest - teieta poleks pooltki nii hea olnud!


Suudlen

oma jubinat

täna siis lendame londonisse ja kuidagi üldse pole tunnet, kohati on tunnet ülearugi.

morbiidsena mõjuda ei soovi, seega süviti segaseks minema ei hakka. virvendusega piirduks.
et nagu mis värk on?

rutiinilompi olen sattunud.
õigemini selle ühte serva ja ei saa üle emajõest.



JA idioodid ... neid jätkub.

ilus elu. vol 1

Nii nii mitu juttu...
1. Printsessi ratas on kasutuses, sest muidu on ta lihtsalt ees.
Mis on olnud ilgelt tore kogemus ja ma juba hirmuga ootan, kui printsess võtab end kokku ja ratta ära viib. Minge kultuurikilomeetrile. Soovitan seal rattaga sõita, joosta või lihtsalt jalutada. Imeliselt heas kandis ikka elan.

Läppar ja kogu inf - muusika, päevalikas, blogide koopiad, õpingud, projekt ja omalooming ning viimase ulatuse peale ei taha üldse mõeldagi, midagi on siiasinna küll kopitud, aga uuem nodi lendas tuulde; läinud ja ma ei tea, kas tagasi tuleb üldse kunagi või mitte.
Pildid maakodust ja lõunaosariikide väisamisest - need on kõige suurem niuks. Ei oska isegi lõpuni kurb olla.

Väikesed asjad on mõjuma hakanud viimasel ajal. Ja üksikud pisiasjad on ka ligi hiilinud ning täiesti ootamatult jalust niitnud.
...mõni pole küll pooltki nii ootamatu.

Kohe kohe on londonimaa ja ma pole üldse vastaval lainel.

Hästi palju tahaks igast asjade üle vinguda, aga tra, ei viitsi. Mingid asjad jätaks niisama uisapäisa pooleli. Koliks mingisse teisse riiki ja päevitaks vähese vastutusega päevas. Mingi soe saar? Ropult palju päikest jne? (ma muide pole üldse ohtra päikese inimene ju)
Ja 1 muusikablogi õigustus kah. Ni piinlik, et originaal meeldib, aga see meeldib ka ja üldse... hea.


Suudleks,
aga täna ei viitsi.

temperatuuri pole üldse - külm tükk...

...rose rouge.
see on olnud just see lugu, mille esitajat ja nime ma otsisin nagu hull ja ma olin masendusse langemas, kui lugu jälle meelde tuli, et ma ei teadnud, kes ja mis ja kus ja kuidas.
Üsna kohutav. Siis polnud ka Rasmust, kes suutis minu igast soovikillukesi lugeda ning leida õige loo... niisiis. Nüüd juba mõnda aega tean ja olen õnnelik. lugu ju kasvab ja kasvab ja püsib liinil (naer).

"...kuigi ma suurt ei tea..."

Parimad hetked on vist iseendaga, aga nagu töönarkomaanidel ikka, ei ole neid hetki ei enda ega teistega, küll on aga klientidega:
1. Klient-1: mida te naeratate?
Mua: päike, soojus on!
Kl-1: pohmakas on!
M: seda ka!
2. Kl-2: Mis meestemeelitamislõhn teil siin on? Mu mees ei lähe ise kunagi kuhugile poodi sisse, veel vähem teeb ta tervele poele tiiru peale!
3. Kl-3: Te olete tore, kas ma tohin siia poodi tagasi tulla? (nokamoon!)
...ja neljandaks juba klassikaks saanud
Väike klient emmele: "Alati kui ma siia poodi tulen, hakkan ma luksuma - siin on nii tore..."


miumajandus ja vabanaba teraapia ära saadud ning kuigi täna on pähh, siis muusika, kohv jm, küll paremaks läeb.

PS kuhu see aeg küll läheb?! Üldse ei mõista, alles oli jaanuar. Kohe on puhkus. Müstika.


Suudlen

Maal olla on hea (igavuse tipp)

Esimest korda äratasid kloostri varahommikused kellad, aga 6nneks maal meeldib mulle vara ärgata.
Järjeks kohv, raamat ja trepil päikese käes peesitamine - idas on totaalne kevad.
6de t6i paar raamatut kaasa - nendest hakkan keelt tudeerima.
Symptomid sellest, et olen maal: uni on hea, 6htul saab jalutada, Suvi annab endast iga 5 min tagant märku, et ta on nyyd siin - jeebus kui hea see k6ik on st ma säran.
JA eile 6htul s6ime värsket suitsuahjus tehtud kala. See oli nii maitsev ja t6esti ma v6in kala syya, aga see PEAB värske olema, mitte, et kedagi selline ifno huvitab, aga ... nomnom oli.

Messu toodud raamtutest 1 on alkeemik. no ma ei hakka talle seletama, et mul on rohkem kui lihtsalt eelarvamused selle raamatu ja kirjaniku suhtes.
Aga ohverdan end koos oma eelarvamustega keele6ppe nimel ja kindlasti langen osavalt punutud l6xu, aga oleme ausad, minu lugemissuutlikus koos igast muude suutlikustega on nii langenud, et suva, mida, peaasi, et loen. rsk.

..ida on ikka väga kevades. mina koos idaga.


järgnevate postitusteni
suudlen

Kuidas Karl Kessu päeva tegi?

..ma siin kandideerin ühte projekti ja palutakse end kirjeldada, juhe koos:
me: Kuidas sa mind kirjeldaksid?
Karl: um
kohusetundlik, täpne, vajadusel hüperaktiivne

(naer)

Ilusa naise, ilus mõte...

...mõeldakse läbi lillemere, sest ometigi! (naer)

Eile oli nii vahva päev!
Ujumas sai Luisaga käidud, räägitud ja joodud sai Nooruses Printsessiga, nähtud, emmatud ja küllakutsed saadud neilt/jagatud neile, keda pole tuhandeid päevi näinud ja solvutud sai igast mõttetu jama pärast, mille peale sai jällegi 1 kuni mitu jooki joodud!
Pikaks muidugi venis see öö, hommikusse täitsa ära ta venis. Ja nüüd ma särangi, sest olla on hea ja kui täna veel vanadekodusse lähen, vanuritega laaberdama, siis polegi elult muud vaja! Päike ju paistab ja silmad säravad.
Kuigi vahel on tunne, et nüüd küll enam ei jaksa, siis tegelikult jaksame ikka küll.
(Uni on lastele!)

Suudlen

Kevad on

Nimelt panin endale täna selga lillelise pluusi ja jalga lühikesed püksid. Paljajalu päris ei kõnni, sest need kivikesed on liiga teravad.
Minul on kevad, mulle aitab sellest talvest. Aitab kampsunitest, sallidest ja käpikutest. See ei ole enam inimlik.
Palja päi ja paljakäsi!

Õhtuks ajan kollektiivi enda juurde, teen neile süüa, pakun kakaod kerge piparmündiga, ajan niisama möla ning tunnen elust mõnu.
Vot! Kevad on!
Tehke järgi või makske kinni.

(ja kui kõik need imehead hetked kusagil sügaval enda seest välja kookida, talvisest tahmast ja lumeporist puhtaks rookida, veidike raputada, läikima lüüa, vot siis, SIIS ma särangi ja mitte kellestki teisest ei sõltu minu naeratused, sest mulle jäävad mu kivikesed kingades, muusika ja kogu see insp, mis varjul!)

Ahhh, nii hea on olla. Soovitan Teilegi soojalt.

suudlen

Kui seltskond on hea...

...siis tuleb neid pärleid ogaralt palju.
Seltskond, pokker, joogid, saun ja muu mõnu võtsid mälu, kuid õhtu kõige killum kild on klassikaks saamas:
"Need puud olid juba ahjus, aga tikk jäi tõmbamata."
by Tormis

Tänud Karlile sauna eest, Kristale söögi eest, Vennale õlle eest, Villu/Mammu/Kõhule trantspordi eest, Mummu ja Talisoole seltskonna elavdamise eest. Elagu pokker ja muu muusika!

Kui on veidi kehv tuju vmt

"...loodame, et saab varsti terveks."
"Jah, läbirääkimised käivad."


...kui aus olla, siis ma pole isegi mitte pettunud.

Jaga, jaga, jaga ....

Mul on täiesti tohutu õnn sattuda kokku nii toredate inimestega ja saada osa nii heast muusikast ja üldse. Vahel satuvad toredad inimesed ja hea muusika sattuma kokku ja siis on õnn natuke suurem nagu seda on ühe teatud klahvimehega. Või herr Muusikuga, kes on viimasel aja ka isemoodi hingeravi pakkunud ning hüsteerilist Mariid ära kannatanud - tänud talle selle eest.
Ma mainisin ükspäev uuemat jazzu.
Nüüd siis ka jagan teiega ühte oma totaaalset lemmikut ja miks need tüübid on ära mainitud ühe või teise muusikalise grupi poolt kui nende lemmik bänd, ei ole midagi imestada. Tohutult palju energiat. Kui kedagi laivis näha tahaks, siis kindlasti neid.
Selle viimasega seoses kavatsen lähiajal postitada must see in laiv listi. Ootan seda juba isegi põnevusega.
Paid.

Midagi, mis on minu jaoks niiiiii naljakas

...aga mitte keegi ei naera.
Assu kirjutas:

"Hei kallid,

reedel jäi kellelgi minu juurde roheline nokia telefon, mis ootab nüüd oma omanikku :)"
Mina kirjutasin vastu:
"See on banaani oma. :D
ROHELISE banaani oma."

Ei no päriselt - see ON naljakas.
Kõik banaaninaljad läksid lausa labaseks kätte ära tol õhtul, aga olid tegemist väärt.

sitt päev 3

Kui üldse enam ei jaksa olla, siis tulevad ligi negatiivsed emotsioonid. Tunne (mis tuleb haige olemisest ja füüsilisest valust), et kõik on halvasti tekitab palju pisikest midagit, mis ongi tegelikult halb.
Ja siis kui paha tunne, pahad ütlemised/tegemised ja muidu pähh sita tuju tekitavad, siis võimendub halb enesetunne veelgi, mis omakorda veel hullemaid tegusid genereerib. Kõik eskaleerub üheks võimsaks "I gonna' kill you all with a heavy hammer" olekuks.
... pmst tunne on nagu ühel keskmisel haavatud loomal ikka ja kui kusagilt endorfiine tulemas ei ole, siis ma teen midagi vägagi kurja.
Ja teadmiseks - kõik ei ole minu süü! Ei hakkagi kunagi olema, vähemalt ühes konkreetses asjas.
Ja nagu olematu kuulmine ning tugev valu poleks piisavalt halb, lõikasin ma endale kätte. Kääridega.
Eriti lollakas.
Ja kogu see peegeldamise teema ja nähtu mitte meeldimine - pmst tuleb eemaldada halvad peeglid ja käia silmaarsti juures.
Ujuma tahaks minna, aga hetkel ei tohi. In joor frikin feiss, ma ütlen!

Tulge minu juurde. Tulge, tulge.
Mul on teile midagi jagada. Olen siit aastate jooksul kogunud ohtralt kivikesi oma kingadest. Teate ju küll, neid, mis mind naeratama panevad. Ma jagan neid laiali.
Aga loomulikult tahan ma midagi vastu - kivike teie naeratuse vastu.


Ja 1 miu. Ühele.

aitab naerust

..niisiis...
Kõrvas igasugused valud on mulle omane nähtus, aga ma ei suuda kannatada seda ülekohut. Siiski mitte nii palju, et mingisuguseid fekaale kuhugile loopima läheks, aga siiski... (ja arumaimõista, miks peaks selliseid sündmusi kusagil kajastama)
Vähemalt on plaanis täna end normaalse seltskonnaga segi kammida ning kammid on vabal valikul - mina valin laiema piivahega eniveis.
Nii palju on ka teada, et meie peasekretär täna õlut ei joo ja Assu esialgne prognoos on, et neiut näeb elusana alles pühapäeval. Mina olen eriarvamusel: Kaits on meil tugev ja kindlameelne naine, ta läheb kindlasti homme hommikul raamatukokku Luisaga. Küllap on ta elus ka, aga promill saab olema ettearvamatu.
Selline kanaaju tunne on - mitte miski ei jõua kohale, mitte millestki ei näri läbi ja kõik hakkab vastu kah!
Koosviibimisele lähen muidu mina koduloomana, Mammu koduloomana. Kuna ma vastan nõuetele - olen üle 21. (sitaks üle juba, fk ma olen nii vana)
Meest kaasa ei võta - käigu oma sõprade juures kui tahab.

Nagu vastik hakkab kohe

Terve päeva olen naeratanud. Tööl kindlasti mossitanud. Seal ma oskan tahtmatult kuri olla, aga sel on omad praktilised põhjused.
Kuid kui see kõrvale jätta, siis ainult naeratan.
no ja mis mu tuju siis täna heaks teeb?
v: palju erinevat muusikat
Alustuseks:
* kitsaste teksadega, ruudulistes flanellsärkides poisid. let's say we did
* ohtralt "uuemat" jazzu
* head, väga head uuemat elektroonikat
* toredaid tribuute meistritele
* muidu kummalisi helisid
jne jne jne
aga see pole veel kõik.... midagi on veel.
no need vanad head kummalised inimesed, kes ei suuda vastu panna kui neile otsa vaatad ja naeratad ning nad naeratavad sulle vastu.
Veider on, et kui võhivõõras sulle kogemata otsa vaatab ja sa talle naeratad, siis ta naeratab tahtmatult küll ka, aga pöörab siis nagu häbenedes näo ära. Mul hakkab küll rohkem naljakas.
Kõik pole sellised, muidugi.
Ja siis peale musa ja naeru on uued vanad uued sõbrad, kes lihtsalt niisama vaikselt ligi hiilivad ja su tuju oma ilmumisega heaks teevad. Jei!
Ja laupa, mis tulemas, see garanteerib irve.

Miu. for ju. ju nou.

.suudlen.

Unelevalt ja täie tõsidusega otsin õiget enese ümber.
Püüan kokku panna neid klotse, mis ei variseks. Tulen toime küll.

Mul pole sõnu, aga küllap saab ilma hakkama.
...ja head uut kah.