Vaatasin alles täna eelmisele aastale otsa.
No mis siis oli?!?
Aasta algas Jaapaniga. F*k jee! Nagu otse läksime Jaapanisse :)
See oli nii ilus ja äge ja teistmoodi reis. Palju pisikesi viperusi, aga umbes teist sama palju ja veel kuhjaga peale erakordselt ägedat, meedlejäävat ja unustamatut. Sinna tahan tagasi. Tagasi just Messu ja Suviga. Teised võivad ka tulla, kui tahavad, aga nemad peavad tulema.
Meil juba Messuga uus plaan - St Peterburg. Äkki varsti varsti. Kui Messul dokor käes?
Vahetasin töökohta. Siin ma pean ausalt vaatama endale otsa ja küsima, no kas see oli nüüd õige otsus?
Ma ei saa eitada, et niii palju selle aasta tipphetkedest olid tööga seotud. Holland, Jaanis, Jaabuk ja Irma kui reisikaaslased, kõik need lollakad festivalid ja lennukis magamised.
Ma võiks pikalt jaurata teemal, mis ma oma arunatukesega küll mõtlesin, kui Tankerisse end surusin. Aga kõik mu enda teha ja vaatab. Patsy ütleb, et ma olen enda vastu karm, aga mina ütlen, et ma pole enda vastu piisavalt karm ning laperdan ringi nagu vettind vares. /vangutab pead/
IRMALISED. SEE NAINE!!! Mul on see ring oma väga olulisi. Nad on nii olulised, et vahel teeb haiget, et tihedamalt ei näe, aga meil pole sellest hullu, sest me hoiame teineteise eludel silma peal, käsa pulsil jne. Ja nüüd sain ühe imelise inimese juurde - ARMI! Kurat küll, .... kuidas ta ütleski jõulukingikaardil... vahel vaja seebitamist ja kreemi, et elu parem tunduks ja sina oled mu seep ja kreem. Mul on vedanud nii ohtralt!
Midagi ka väga väga rasket tabas sel aastal. Vähe lihtsam oli see 2 korda kolimine, aga siiski nii kuramuse stressirohke ja mõjus tervisele. Allaandmise tunne tuli peale.
...teine, teine on midagi sellist, mille pärast siiani ärkan ööl või hommikul üles ja kontrollin, kas ta hingab, kas kõik on korras. Ma armastan seda totakat inimest ja ta on mu kõik. See õudusunenäoline hetk mu elus jääb kummitama. Lõpuni. Nii kohutav.
Kahjuks aneb see olulise pitseri aastale.
Kaotatud sai 1 imeline hing. Ja kes teab võib olla oligi see hea, sest ta ei kannata enam, aga valus sellest on ikka.
Siis veel Musu haigus, mis on samasse masti, see võtis jalad korraks nõrgaks küll.
PERSSE SEE VÄHK!!!
Aga mida ma siis luban uueks aastaks?
End rohkem armastada.
Enda eest rohkem hoolitseda - nii vaimselt kui füüsiliselt.
Panna tähele ja jälgida oma kallite elu ja olu. (ema ja isa, kõige kõige olulisemad) No helista neile rohkem! Kirjuta neile, kellele saab kirjutada. Sa ei pea kellelegi midagi muud kinkima, kui oma aega. Tuleb see aeg teha ja võtta ja kõik. Nii ongi.
Võtta aega iseendale. Täiesti iseendale, vaikuses ja rahus - mine ujuma.
Klassikaline uueaastalubaduste jaur. Aga vahel peabki olema klassikaline.
Suudlen
