Käes on noored teadlased

Pöhiline on vast see, et bioloogide kodus on tavaline: vöta kylmkapist, mida sa tahad, aga ära nendest karpidest vöta, nendes on putukad. St Messu öpetab sel semestril putukaid. Ja homme kuuest yles, et kymneni lennujaamas passida. Jei!

Ilusad poisid aitavad paremini terveks saada

Ja kui nad on andekad, siis seda efektiivsem on ravi.

i used to know

Kunagi ma tõesti teadsin. Iiiigast inimesi.
Ja muusikablogina väärib see lugu ära märkimist, mängimist.
Gotye jõudis minuni u 2 või isegi rohkem aastat tagasi. Lummas mind üdini, kuid nagu ikka, ma ei tee pinnapealsest virvendusest välja ja jätan asja sinnapaika. Ma ei uuri kunagi kellegi ega millegi kohta väga põhjalikult. Onju äge omadus (naer). Seda ilusam on lugu, mis näkku visatakse - fantastiline hääl mehel. Kimbrast rääkimata. I only can wish...

Eile õhtul töölt koju tulles, oli kultuurse kilomeetri ääres fantast! ja siis need tänavalaternad/valgus ja siis need lained ja mingit kahtlast värvi meri ja vihmasadu ja üldse + mummuga veedetud 30mintsa, mis ei lähe kohtumisena arvesse (muide).
...aga nüüd tuleb ilu eest maksta - köhh, nohh, palavik ja äält pole.

Aga lugu siis. Imeline videogi.
(suudlen)

Sammud jätkuvad st Marii Brandti päevikud

"Ta on loomulikult veidrik, aga ta on hea südamega ja temaga annab ometigi kõigest rääkida. Tal on puhas iseloom... "
"Mis asi on puhas iseloom?"
"No, kuidas ma sulle seda nüüd seletan ... ta peseb end tihti?"turtsatasime naerust.
"Ta on südamest veider, ta ei teagi, kuidas olla teistmoodi, kui ta on. Ta on väga ilus, aga ei usu seda ega hakkagi seda uskuma. Ta on tark ja andekas, aga kui keegi talle seda ütleb, siis see ei veena teda. No idioot selles suhtes, täiesti. Nii, et ajab vihale kohe. Aga rumalus on erakordselt puhas olemis vorm, täiesti puhas leht - see ongi puhas iseloom."
"ahah. sa pead silmas, et ta on loll."
"No teatud asjades küll. Ja naiivne. See teeb ta puhtaks. Ja ilusaks. Loomulikult ilusaks"
"Kauniks isegi. Ta ei meeldi mulle sellegi poolest."
"See on juba sinu mure. Ja kui aus olla, siis üsna suur."
Jõime kohvi lõpuni vaikides. Sebastian põrnitses mu selja taha kaugusesse.
Kogu see olukord oli mulle vastik. Ma ei tahtnud teada neid asju. Neid tundeid, mida nad tundsid ja ometigi olin kogu selle sisse kaevunud, ise. Nagu mingi masohhist, istusin ma öösiti päevikutega, neid lugedes ja kord nädalas Sebastianiga neid arutades.

ALGUS

Selline ongi päike

..kaval ja kusagil.
Sügis on nii erakordselt hea aeg.
Nagu iga teiselgi aastaajal, on sügisel omad plussid (palakaga pluss, onju) ja miinused.

Vihma sajab täna - hea päev sees istumiseks, lugemiseks ja muu inspi ammutamiseks.
Sellest ka mummumöla: lugu sinisest, mustast ja lillast. Lõhun vanad asjad veidi väiksemateks tükkideks ja teen neist väikestest ühe suure tüki.
Tähatajaks pakun kevade algust ... kusagil märtsis siis.
idee on päris hea, pmst kui jõuan asja tuumani, siis räägime edasi, vb edastan ka pilte.

Mul siin üks ütles, et mine ära ja jäi kummitama, et miks ja kas tõesti peaks. Kõrgemale ja kaugemale siis, ehk.

Käisime maal, ema sünnipäeval. Siil sai ristküsitletud ja täis joodetud mu sugulaste poolt.
Loterii oli korralik hitt ja metsaskäik muutis elu hetkega ilusamaks. Mamma aeda sai ka puhastatud. Puhastatud õuntest, tomatitest, kurkidest, porganditest ...
Mu kodu on alati väga soe olnud ja nagu korduvalt öeldud - seal saab hingata.

Valuga magades

Kui ma veel väike olin (4. või 5.klass), jäin ma päris veidrat gripi vormi põdema, mille ühed nähud röövisid mult võimaluse süüa või juua. Midagi muud peale toatemperatuuril mineraalvett ja veidike piimašokolaadi, mida sai siis imeda, ma tarbida ei saanud. 2 nädalat selline dieet. Vahel tuli külla ristiisa, kes tõi šokolaadi ja vett. Ilmselgelt inimesed olid mures. Oma esimese supi üle olin tol korral nii õnnelik ja ema poetas rõõmust lausa pisara.
Pärast seda kujunes omamoodi "traditsiooniks", et kui ma väga haigeks jäin, oli dieediks piimašokolaad ja mineraalvesi. Või vähemalt mineraalvesi.
Täna hommikul oli nii paha, et mitte ükski hea sõna, kallistus, šokolaad või mineraalvesi, polnud seeditav ja see kiskus mind mu mugavusest ja soojusest välja. Värisesin.
Kaotasin kuidagi terve päeva ja nüüd on siis õhtu.

Kas te olete kogenud neid selgeid foto hetki, kus aeg jääb seisma, ning kõik proportsioonid ning valgus on paigas? Aga mitte ainult visuaalid pole paigas, ka helid on täiuslikud, või siis nende puudumine? No selliseid unenäolisi ja selgeid, et tunned, et saad kõike teha, mida tahad? nagu näiteks lendu tõusta mingi superkangelase moodi, lihtsalt tõugata end maast lahti ja näha, tunda, lennata.
Viimasel ajal on kuidagi ligi hiilinud sellised. Täiesti ootamatult.
Meeldiv.

Saaks ainult terveks.