Päevanali

Eeva peika tahab, et meie tänase õhtu programmi sisuks oleks minu laulmine.
(Hahaaa)
Ma ütlesin, et vaatame selle pealt, kui palju ma täna ära joon. Küll siis ka laulan.
Aga Eeva tahtvat väga. (mhmh)



Ma juba mõtlen homsele pohmakale. Ei tahaks nagu niiiiii palju juua.

Palat kolis Rohule

... ja ma ütlen teile siiralt - asi on naljast kaugel.
Tsitaat Balzacilt/Hitlerilt:
Jah, Laur. Laur on oeh (selline samaaegselt sügav, kerge ja nukker) poiss.

Ilma piisagi alkoholita ja täiesti süütult ropud, perverssed, üsna süüdimatult teineteisele "meelitusi" loopides, USA hümn ilma sõnadeta ja mõned laulud veel...
Jeah... Anke on tagasi.

Premature-Pour

Hmm... huvitav, onju.
Midagi mõjus mulle täna... no ütleme siis nii, et mitte just kuigi meeldivalt. Suudan ju ometigi olla piisavalt ratsionaalne ja mõistlik inimene (aegajalt juhtub), aga näedsa 1 pisiasi ühelt õigelt inimeselt ideaalse ajastusega ja voila(!) nagu oleks puuga pähe saanud. I hate when that happens.
(blaablaablaa emosh*t)
jeah.
Tuleb jälle oma boomarkse avastada ja näedsa, Taavi kunagisest viitest.
Naudin ja tunnen positiivset voogu. Vahvalt teht' lugu pargis. Paistab, et neile enestele meeldib. Chill. naeratab

Pühad on läbi. Pühad kodus olid üdini meeldivad.
Eile oli Mummu, piparkoogid ja Asti, mis pmst kogu glasuuri ja näksimisega kaldusid liialdustesse, kuid ülendasid siiski meeli, sest (veitsa emo veel) Mummu on minu oma ja kuradima kallis. Sry Sõdur, aga nii on.
Ja mõned on veel.

PS Soovitan Elbow lõppeva aasta aprillis välja tulnud albumit (või kui allmusicut uskuda, siis 2008 välja antud) ja Datarocki kah sel aastal üllitatud viimast ja ka eelviimast. Meeldiv igati igati. Need on sellised, kelle pärast hakka või väga tõsiselt vinüülimängija soetamist kaaluma. mahe
Mõlemal on selliseid nostalgilisi toone ja Elbow puhul pole siin midagi imestada - vanad mehed ikkagi juba. naer

Aus ülestunnistus

Mina loen kommentaare. Päriselt.
Mitte küll kõikide artikklite omi, aga mõne erikoomilise oma ikka.
Näiteks selline uudis (mhmh, jummalasta uudis)
Taanis õitseb spermaturism
Taani doonorite sperma ahvatleb sinna reisima välisriikide naisi, kelle kodumaal doonorspermat napib.

Kommentaarid on küll huumorikuld. (vabandan, kui kellelegi vulgaarne tundub)
Spermadoonor : oleks üllas elukutse kui inglise poissmeeste asemel kepinäljased tibid tuleks Maarjamaale tonksumatkale.Meil peaks relv-vinnas-jorsse küll olema,kes kõrvitsaid põlle alla sokutavad...
Ja taskuraha kulub alati marjaks.
Talle vastas
Kukk : Tuleb mingi rõve tähniline inglise paks Kana ja siis mine ja toksi talle seda kõrvitsat põlle alla , kui tahad, süda paha kogu aeg


(okfain)

...täna kuulsin ühte väljendit öeldavat ja siis mulle meenus. Vb mõnele meenub veel.
Sinule näiteks. Jajah, sulle.
Väljend siis: "Kellele ikka meeldivad kivid nende kingades."
Mulle ju!
Kord oli u nii...
Kivid mu kingades, ma jätan nad sinna, et mul oleks meeles.

Homsest on elu palju parem, sest Anke on täna juba tagasi ja ülehomme on ta juba siin.
Ja üldse kujuneb sellest üks vahvamaid nädalaid üldse.


Emban. Eriti Mammut.

Aasta oli siis 2005

They say you only bring heartace
But I know you bought a bottle of wine.
Ja mu vaieldamatute lemmikute hulka kuulus AHK. Võrratud .. Rootsi(?) noored.
Ja eile tulid nad minu juurde tagasi.
Nimelt jäid mu AHK kõik albumid ühte imelisse kausta mu vanas arvutis, mis puhastusele läks. Ja nii neid enam polnudki ja kuidagi nad nagu ka ununesid. Tulid uued tuuled jne...
Aga nad on nüüd tagasi! Kogemata ja üdini tagasi.

Sõnad on olulised. Kuna album ongi singalong, siis tundke rõõmu sõnadest, mis on võrratud ja nautige laulu.

PS Muusikutega piparkooke teha on väga naljakas. Elukutselistel on omad kiiksud ja noh... ERITI R-il ning me siis D-ga saime R-i kulul eila õhtu/ööse kõvasti nalja.
Väga head piparkoogid tulid muidu.
Mina küpsetasin vormisin kujukesi, kaunistamine jäi meeste teha... seegi kujunes meeleolukaks tegevuseks.
Ja üks jäi kõige meeleoluka lõpuks diivanile tuttu.
PPS J ajab mind muretsema ja muidu hulluks. Aga parem töönarkomaania kui droogid. Emban.

Ma ei pidanud sellest üldse kirjutama...

...aga.
Piir halvaa ja hea vahel jookseb sinuses eneses.
Halvaa ja hea tundmise puu.
Pole halvaad ilma heata.
Neid tuli nagu veel. Kõik pole meeles. Kõike pole vajagi - saate poindile ehk pihta.
Eila oli lõbus.
No ja siis üldse selline kummaline õhtu oli.
Mummu helistas, et küsida, kuidas Suvi neid pelmeene tegi, et millega. ...
R nõudis piparkooke, et millal saab. Alles pühapäeval oli tal piparkookide asemel ainult transkribeerimine ja proovid ja kontserdid, et nüüd on jõulud ja pole pikalt aega tal piparkooke teha/süüa jne. Ja mina võisin kuuma kakao ning lemmik klahvimehe lihtsalt unustada.
Eila aga hakkas nõudma. No jah... mis mul siis üle jääb kui hoolitseda, et tal vaesekesel oleks ikka piparkooke. Homme siis.
Mehed... ma ei hakka neist kunagi aru saama.
Ja siis J ja L ja A unes nägemine (teist ööd järjest!). Head mehed. Väga head, et mitte öelda parimad.
j-armastus on ikka peal, sest ta lihtsalt on selle sajaga ära teeninud.

Anthropomorphic dragons

Põhjused miks ma olen väga õnnetu just praegusel hetkel:
GRR 6009 Romantism, realism ja sümbolism kirjanduses 5 EAP Sisask/Ploom eesti keeles
GRR 6205 Itaalia 20.sajandi kirjanduse lektüür 5EAP Ploom, itaalia keeles
GRR 6209 Itaalia kunst 4EAP Geara, itaalia keeles
GRR6012 Erikursus: Provaansi keel ja kultuur 3EAP Lillemägi, eesti keeles
GRR 6213 Erikursus Itaaliast Risorgimento ja ühinemisjärgsel perioodil 3 EAP Monticelli, itaalia keeles
Ja siis veel
proseminar ja semantika,
kuigi mul on juba mõlemad võetud, aga ega siis punktide pärast ülikoolis käi aegaajalt.
Ma pole väga õnnetu nüüd kah. Lihtsalt nii vahvaid loenguid pakub tulevasel semestril romanistika. Mis muidugi ei välista absoluutselt minu osalemist ja seega pole ka väga nukker uudis.
Peab mõne õppejõuga suhtlema sel teemal.
Üldse on vaja igast asju planeerima hakata. Kuhu aeg sel aastal läinud on? Musta auku?
Eniveis. Ma olen veidi maganud, seega tuju on juba üsna talutav. (naeratab)

Tööl juhtus midagi fastikut ja vahvat - vaglad. Täpsustama ei hakka, naljakas ja õõvastav oli küll.

PÄIKEST! Varsti on suvi! Ja siiiis...

Unetu ja tänulik

Ma juba magasin natuke... eniveis...
Täna (eile) tuju täitsa kadunt. No tööpäeva lõpuks oli vähenegi tuju raas nagu käega pühitud.
Ikka veel pettunud ja nukker ja kurb ja nutune ja muidu kohutavalt õnnetu tibukiisutupsukesekene (miumäuninnunännu, fk!).
Pakun, et see kõik on magamatusest ja puhtfüüsilisest väsimusest.
Hetk tagasi kiikasin siis oma bookmarkse ja sünnipäevapeol oli Karl jätnud mulle midagi. st mul oli SEE "karli hea tuju" all.
Ja ausalt see tegi mu tuju nüüd palju palju paremaks. Aitäh. Emban.

Mul on parimad sõbrad. Mhmh (noogutab ja naeratab)

PS Anke tuleb nüüd kohe kohe. Ausõna ma ei tea, kas ma ootan rohkem raamatuid või teda või Messut või Suvit või Kitit või Mamaad või Papaad, aga pmt olen ma järgmisel nädalal palju palju palju õnnelikum kui viimased kaks kuud kokku. (asi ei ole jõuludes)
Ja kui väga aus olla, siis ma ei jõua seda ära oodata.
PPS Mingi naljakas valu on. Ei tea, kas tõesti Lillesüda kipub üles ütlema?

Desire
Desire
Deep down inside of me
You are not the maker nor the master of me
You are not the wrecker nor the ruler of me

Esimene asi.
Lugesin selle juuni päevaliblikaid, mis igal pool laiali ja tee mis tahad - nagu keegi oleks lahtise käega näkku lajatanud. Ma ei oska seda kuidagi kirjeldada.
...kõik on peaaegu täpselt sama moodi. Mitte olukorrad, mitte aeg, mitte inimesed vaid olekud.
Hetkeks on tunne nagu seisaks ees võimalus midagi uuesti proovida. Korrata ja ehk isegi parandada. Aga siis mõistan. Sellised me olemegi, omaenese maailmades kohati kinni ja kohati vabad. Ja ikkagi oli see tore tunne iseend mingis peegelpildis näha.
...lillesüda kipub üles ütlema... (saate aru?!?)
Nagu täpselt samas kohas seisaks. Mu viimased paar kuud on selle sissekande viimases lõigus. Ja viimased 5 päeva on koos kogu ülejäänud osas. Samas nagu mitte päris nii mustvalge jaotus, vaid segamini ja natuke siit ja natuke sealt. Veidi pahupidi pööratud (sissekanne siis). Kuid peegeldab elavalt praegust hetke ja kuidas siia jõutud on.
Aga lõpetuseks sobib siiski midagi, mis on nende nende kahe osa keskel:
Me oleme väsinud. Mida ma tõesti praegu olen. Väsinud.
Kuid põhiline, mis sellest välja lugeda on võimalik, et on lootust absoluutselt igast mülkast välja rabeleda ja kuidagi nii hea ja helge ja soe tunne tuleb. Nagu päris.
Vatsis.
Muidugi mitte keegi ei saa aru ja peab mind kindlasti hullumeelseks, aga kui juba keegi mind tunneb ja seda päevaliblikat aegajalt sirvib, siis on ta ehk ka teadlik, et ma olen kergelt hullumeelne isiksus.
Ja ei pea seda minu puhul puuduseks. (naeratab)
Teiseks.
Sult võetakse midagi ära ja sulle antakse midagi tagasi. Midagi millel on kummaline kui mitte absurdne seos eelnevaga. Ehk ma leidsin midagi väga toredat. Aga muusikaga on ikka nii, et ühtäkki on ta olemas ka sinu jaoks, kuigi kusagil on ta kogu aeg olnud. Ta tuleb siis kui tulema peab... kui on õige aeg.
Nii on ka kõige muuga. Kõik on kogu aeg siinsamas ja olemas.
Minu hiiglaslikus maailmas, mu omaenese peopesa peal.


(Ma tõesti olen väga väga väsinud, aga ma naeratan, sest mul on väga palju, mille üle naeratada.)
Suudlen

The sun is often out

Minu uus ja täielik lemmik. Ülemõistuse kurb, aga meeletult ilus.

Radio Ladio jm

Üsna vana uudis, jah... üsna vana video... jajaaa.. ma tean, aga ikkagi hea. Tore värviline selline teostus ja vahva kolmik!
Ja kui juba värviliste asjadeni jõudis, siis tahaksin veidi seletada lavendlikarva pisaratest, sest see on sellinää hästi vana lugu. Ja mulle üks olulisematest vast, mis kirjutistesse puutub. Iseasi, kas luul ise asjalik või köitev või mingitki väärtust omav teistele. Minu jaoks on oluline. Ühe nö fiilingu pärast, aga seda mõistaks vast selgitusega paremini.
Niisiiis...
Kirja said lavendlikarva pisarad hommikul, aastal 2004, Pärnu mnt ühika aknalaual istudes, sigaret näpu vahel kohvi lürpides. See oli kõige sürrima sessiperioodi, kõige närusema öö (turkoloogia ja tsivilisatsiooniteooria eksamiteks õppides) kõige sürrim hommik ever. Ärkasin hästi vara üles, sest olin näinud unenägu.
Ja mitte nagu niisama unenägu vaid väga selget ja värvilist unenägu.
Esialgu oli mu ees meeletult suur roheline silm, kui ta oli mu ees mõnda aega olnud, hakkas vaikselt silmanurka tekkima üks pisar. Ja siis voolas see alla põske, mis oli imeliselt kahvaturoosa ning pisar ise lavendlikarva. See oli nagu nukunägu - selge, ilmekaunis ja kahvatu. Ümberringi oli valgus ja siis see nägu naeratas. Tunne, mis mind sel hetkel valdas oli lihtsalt müstiline ning ma jäin seda silma jõllitama ja nö uppusin smaragdisarnasesse rohelisse ja järgmisel hetkel olin ma juba ärkvel. See uni oli olnud lühike, ootamatu, järsk ja igatpidi täiesti ajataju kaotav.
Hästi tugev emotsioon jäi sellest sisse. Ka kuus aastat hiljem käib selja pealt jutt üle kui seda meenutan.
Nojah.
Pidu oli kah ju. Laupa.
Aitäh kõigile toredatele ja armsetele, kes tulid ja olid. Meeletult vahva oli. Ühel hetkel oli minu pisikeses toas u 20 inimest, kui mitte rohkem. Mahtusid ära - müstika!
Aitäh stipi eest, plastiliini eest, mummususside, lillede ja aksessuaaride eest kah!
Tänan ka taara eest, mis on kenake lisa mu kuisele sissetulekule. (naer)
Erilised tänud neile, kes tulla ei saanud, kuid endast panuse andsid.
Ja veel erilisemad tänud Mummule, Mammule, Vennale, Turpsile ja tema kaaslasele. 2 viimast aitasid tuju üleval hoida ja koristada viimastel minutitel.
Emban teid kõiki, sest AI FIIL LAKI!
Kallid olete.

Tibu tegi krokodillipisaratest uue ookeani. Nüüd kuulatab ta kohinat. Ja naeratab. Nii on ilusam.

Naeruväärselt suuuuuuuur viha

Niisiis... ää ...
Noh... karjuks veidi. ai ääm ängri tudei. veeri ängri.
Kui viimane kord õhtul (öösel pigem) kohtasin (kaugelt silmasin pigem) tüüpi, kes teisel pool tänavat minuga samas suunas kõndis, aegajalt minu poole kiikas ning irvitas ja lõpuks karjus mulle, et too on surnud ja öelgu ma teistele ka edasi.
Ma tunnen, et see sõnum on nüüd edastatud piisavalt.
Tulin mina siis täna ERITI suure viha ja paha tujuga töölt koju ja siis minu selja taga kõndis tüüp. Tasapisi hakkas ta nii üsna ebamugavalt lähedale jõudma ja pobises minu selja taga omaette: "Ma olen hetero. Kuradi satanistid."
Vot nüüd... oma paha tujuga, annaks ma tappa kõigile "alternatiivsetele noortele", kes on kas satanistid, neonatsid või muidu needitud emod, kes ei suuda end piisavalt eristada ja suudavad mingitele kergelt mõjutatavatele väikestele alko/droogi ja muidu troppidele mingeid nõmedusi poetada ja MIND ERITIT VIHALE AJADA ja muidugi mõista hirmutada!!!
..onju naeruväärne?
Aga mida sa ikka teed, sest täna on see päev, kui pisiasju kuhjub ja sina kui tõeline täiskasvanu surud need alla ja siis veel ja siis veel ja siis veel ja SIIS VEEEL VEIDIKE ja lõpuks oled lihtsalt naeruväärne.

Ma olin täna suurepärane klienditeenindaja, aga kindlasti halb kaastöötaja, tütar, lapselaps, õde, Tibu jmt

ÄNGRI! VEERI! AAAAAAAAA. (ammustap pia otsast. rsk.)