Ma juba magasin natuke... eniveis...
Täna (eile) tuju täitsa kadunt. No tööpäeva lõpuks oli vähenegi tuju raas nagu käega pühitud.
Ikka veel pettunud ja nukker ja kurb ja nutune ja muidu kohutavalt õnnetu tibukiisutupsukesekene (miumäuninnunännu, fk!).
Pakun, et see kõik on magamatusest ja puhtfüüsilisest väsimusest.
Hetk tagasi kiikasin siis oma bookmarkse ja sünnipäevapeol oli Karl jätnud mulle midagi. st mul oli SEE "karli hea tuju" all.
Ja ausalt see tegi mu tuju nüüd palju palju paremaks. Aitäh. Emban.
Mul on parimad sõbrad. Mhmh (noogutab ja naeratab)
PS Anke tuleb nüüd kohe kohe. Ausõna ma ei tea, kas ma ootan rohkem raamatuid või teda või Messut või Suvit või Kitit või Mamaad või Papaad, aga pmt olen ma järgmisel nädalal palju palju palju õnnelikum kui viimased kaks kuud kokku. (asi ei ole jõuludes)
Ja kui väga aus olla, siis ma ei jõua seda ära oodata.
PPS Mingi naljakas valu on. Ei tea, kas tõesti Lillesüda kipub üles ütlema?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar