Suur elu ja väikesed sammud.
Täna panin Anxu sokid jalga. Meelega.
Tahan olla sama julge, sama äge, iseteadlik ja tark.
Ja olengi. Tegin puhkuse ajal suure otsuse - SUURE OTSUSE. Vähemalt iseenda jaoks suure otsuse. Koht, kus aeg ja ruum kokku saavad plahvatusena on mu enese elu. Ma isegi ei tea, miks on nii, et enese heaolu seisab mingi materiaalse tammi taga? Kui tekib olukord, et kasvõi natuke seda paotada, siis äkki avastad, et OO, ma võin teha otsuseid, mis muudavad elu 180 kraadi ja ma ei kaota mitte midagi, ma ainult võidan. Kas see tuleb mingitest õpitud mustritest või hoopis mingitest pealesurutud jamast, mis seisab kõrval, tegelikult ka KÕRVAL, mitte pea kohal, et kui võtad selle raami ära, ei kuku midagi pähe.
Ja siis ma tean, et 100% kui ma seda sokiomanikule räägiks, saaks ma embuse, klaasi mulli ja maailm saaks parandatud hetkega. Pühendan selle muutuse, armastuse enese vastu esiteks iseendale! Ja siis Anxule! Olen täiesti kindel, et ta on kusagil kellegi kaitseingel. Keegi meist on nii suure õnnega koos, et just tema valvab su und, õnne ja rõõmu.
Aga ta käib kindlasti ka kõigil meil vahepeal külas. Selles olen ma täiesti kindel, sest energiad noh.
Suudeln
