Jälle läbu! Jälle läbi!

VÄLKPIDU
Reedel 18.detsemberil, alates õhtul u kella 20:00st!
Üritustesarjas ÕleChillid
Pidu MIS JUHTUB SIIS KUI KAAREL SAAB AASTA VANEMAKS JA TA EKSMATRIKULEERITAKSE POSITIIVSELT?!?
ehk TALI ON ÕLES!
(vastan eelnevale küsimusele - läbu! aga tsiviliseeritud, eks?)
Tegu on lubatud tequila ja margarita ja muidu kokteilipeoga, kus testime SügisChillil saadud blenderit!
Mis sünnib?
Pidune meeleolu, millesse segatud keemikuid, mehhaanikuid, humanitaare ja kurat teab veel keda... (jõuluvana?)
Kus sünnib?
Vana hea Õle 2-12. Meieni saab ikka veel bussiga nr.40, peatus Telliskivi.
Miks sünnib?
Kui sa juba peo nimest aru ei saanud, siis tule kohale ja uuri järgi! Aga vihjena ütlen, et Kaarlil pole lillede suhtes eelistusi ning hetkel tarbib ta ainult alkovaba õlut, kuigi kogub aprilliks ka päris alkoholi ning eelistab veine või gin'i(seda, mida toonikuga saab segada).
Mida kaasa?
Iseend, alkot ja näksi, mida enesele meeldib tarbida.
Dresscode?
Et end vabalt tunneksid, hiljem on vb edasi liikumine, kuhugile kluppi või muidu pittu. Ja ära külmetu!
Mida pakutakse?
Pinda, kus olla, toredat õhkkonda ja tihedalt teineteise kõrval olesklemist.
Meeleolu tekitab väga hea DJ MÄ(U) oma tuntud headuses.
Üllatusesinejaga on läbirääkimised käimas.

Kallidpallid
ning näeme Õles
Kessu ja Kaarel

Uus hüüdnimi

Siil nimega Mäu

Laes on alasti litsid

...kõlbab suurepäraselt, et kokku võtta selle nädala kahe päeva õhtut.
Armastan: Jaanust, sest ta kutsus kokku kunsti, lõi hingamise, et nautida tubases olemises inimesi ja nende olemust ja ka selle pärast, et ta tegi mulle selgeks, mida ma jõuludeks tahan. NImelt tutvustas ta mulle mu tulevasi jõulukinke. Lauru, sest ta on nii kuramuse mõnus. Kahju ainult, et harva saab.
Rihoga on nüüd nii, et ma ei saa öelda, et ma teda armastan... pigem jumaldan, sest temas on midagi nii frikin erilist ja head ja omapärast ja sooja ja pehmet ning peale kõige eelneva on ta lihtsalt geniaalne ning selle tüübi isikunäitus on tulemas 17 jaanuar - olen olemas ja kohal.
Huvitav ning piinlik on samaaegselt see, et olen Rihot esinemas näinud ka varem ja siis ma teda ei mäleta mitte mingil kujul. Minuni ei jõudnud tookord tema geniaalsus. Ühes väikses korteris, mõne inimesega tema kavast osa saades, tundsin ma mitte ainult naudingut, vaid sain osaks vb isegi veidi religioosest kogemusest, mis usun, et lavalaudadelt poleks minuni jõudnud. Ta on lihtsalt geniaalne. Kogu Puhkus on geniaalne.
Kolmapäeva õhtu polnud ainult selles mõttes tore. Olete te kunagi vaadanud seda vene kultusfilmi "Öine vahtkond"? Valge poole esindajad ja teadmatute lihtinimeste elusid kaitsvad kihutavad seal ringi ühe erilise suure, maitia mis marki, kollase autoga. Selline vana, äge, suur ja kollane. Balta juurest öösel koju sammudes, tuli mulle just selline vastu. Natuke naljakas oli ja siis oli ühes nurgas kummaline hunnik klaasikilde, mis ainult selle pärast silma jäi, et tema ümber oli õrna lumekihiga valge maa, killud olid aga paljad...
Eile käisin aga seal kohas, kus laes alasti litsid on. Mul oli üle suhteliselt pika aja hea kogemus - sai tantsitud ja väga head mussi nauditud. Omamoodi gruuvi ning samaaegselt sünge "Take on me..." Peaks tihedamini elamusi ammutamas käima. Tähh, tähh ja veel kord tähh. See kes oli, see teab.
Pühapäeval teen piparkooke ja kaeraküpsiseid - abistan kiisusid.

Suudlen

Kuts&Mäu Inc.

...mul käivad päkapikud. No ju siis ma olen olnud hea laps vmt.
Elu Ralfid otsivad praegu neid, kes tahavad korterit üürida. Ja nii tulebki absurdselt odav turuhind.
Tööd nagu oleks, jõulud on jne.
Mul on väga armsad emme ja issi. Ma pole enam pisike, et nii lapsikult neid nimetad, aga nii nagu mina olen neile elu lõpuni Mari, on nemad mulle emme ja issi.
Jah... ja jõulukingid on peaaegu kõik soetatud. Nüüd tuleb veel vahva jõulukaardi majandus, mis mu finantsiliselt laostab. Kõik need jõulukaardid välisriikidesse. (naeratan)
Jõulud ongi vist selle pärast erakordselt tore aeg, et oled sigavaene, aga eluõnnelik. Nii on vähemalt minul olnud. Mitte igal aastal, aga peaaegu. Eelmisel aastal jäi jõulurõõm kesiseks, sest rõõmustada väga polnud millegi üle, aga vb sellel aastal saab rõõmu olema...
Kuts teeb muide "wuf" ja Mäu teeb "miu". Õles on armas korralagedus. Mõnikord on erakordselt tobe, sest ollakse tobe ja tehakse tobedusi. ...vilistada pudelisse või ninna? Selles on küsimus!
Kaarel aga vääriks kallistust, sest ta on täitsa tore, aga mitte kogu aeg.

Oluline küsimus - mida kinkida Getzile?

Miks Jaanus on nii kuramuse eriline... jm

Vahel salaja unistan, et kohtan sind linnas ning me kiirustame teineteisest mööda, kuid mitte ilma ülipika kallistuseta, just nii nagu sina seda teed, me ei pea midagi ütlema, lihtsalt embleme ning kogu mu ülejäänud päev, kui mitte nädal, on imehea.
Täpselt selline sa oled - hea.

Novot. Kõik kes Jaanust teavad, TEAVAD, millest ma räägin. Ma räägin mehest, kes võtab loengu ajal oma püksid jalast, et neid parandada; mehest, kelle jaoks pole liiga palju, et tutvustada sind kui oma ülikooliarmastust ning seda neiule, keda ta ise oluliseks peab; mehest, kes jookseb pärast viimast esinejat lavale - aluspükstes; mehest, kes tuleb ja kallistab ja sa tunned end erilisena, sest sellel hetkel sa oledki, enne ja pärast äkki kaob; mehest, kes oli kogu filli naiste aktiivsemale poolele olemas ning on seda siiani; mehest, kes tuleb ja tõmbab sind peo ajal karderoobi ning kabistab ja sul pole selle vastu mitte kui midagi, olgugi, et sel õhtul pole sa ainuke, kellega ta nii teeb!

Väss on veidi, paha on kah, aga pole midagi.
Treenin oma meeli ja loen raportit, mille ise koostasin või vähemalt osa sellest. Kolmapäeval pean olema pädev ja peale muu ka esinduslik. Vatap, mis siis saab...

Suudlen

Enam nii ei kõlba!

Liisu lausus ülimad tarkusesõnad, kui mul külas oli ja ma rääkisin talle oma elukvaliteedi paremuse poole muutusest, et kogu aeg ei saa ainult halvasti minna, et ükskord peab ka hästi minema hakkama.
Ja nii me Ankega peame seda nüüd tõeks ja ootame seda hetke. Kuid meie ootus käib lõputus tegutsemises. Me ootame seda toredat ja positiivset emotsiooni.
Õnneks on mul tema ja mina temal ning kui tõsine häda käes, siis saame SEDA tunnet teineteiselt.
Permanentset õnnetunnet pole vist nkn olemas ja ma ei tea, kui hea see ka oleks, kuid mingit head olemist on vaja küll, kus teatud elemendid on koos, teineteist täiendades.
Enivei...
Paremate päevade tulemises ja ilusamate ilmade ning rohkema valguse vajaduses - me ei kiunu, kuid pisike sädeleva täpikese võiks oma ninalt küll ootamatult avastada ning olla just selles hetkes ülimalt õnnelik.
Siinkohal tooks välja selle tsitaadi, aga olen vajaliku raamatu ära kaotanud ning meelde tuleks nirune prantsuse keel, mis ei vastaks grammatiliselt mitte mingile üldtunnustatud vormile, mida võiks kasutada. Seega jääme ilusa tsitaadita, kus räägiti õndsast hetkest pooliku apelsini, tähise taevaga, mis kokku lubasid kogeda ühe hetke ülimat õnne.
Ja ma ei hakka, Kaarel, sinuga rinnanibusid võrdlema!
Lollakas... (naeratab)

Suudlen

Alasti, raamatud ja muud ideed

Hommikuti tuleb ärgata võimalikult vara.

Kunsti probleemid.

Võrratute ideede muidu müstilised ja, kurat küll, absoluutselt materiaalsed takistused.

Kes kannatab, see kaua elab ja nagu me kõik teame, siis kaua elada on üldteada voorus. Elagem kaua ja kaunilt... aga lihtsalt elada? Kui kaua ei peaks olema oluline... JU...

Ei hakka nüüd klišee vastu klišeega "argumenteeerima", kuid ütlen nii, et olen näinud kauneid elusid, ilusaid, mis oleks küll võinud kesta, aga näedsa, ei kestnud. Kas selle pärast vähemad või muidu nirumad?

Enivei... Tõsised teemad pikalt. Õle... räägime Õlest. Ei viitsi. Hull korralagedus köögis ja minu toas - täeisti kohutav. Koristama peaks(mitte, et see teema kedagi huvitaks), lihtsalt - nii keeruline mu elu praegu on.

Õpin...

...kuid kui kedagi huvitab, mis tööd ma teen, siis nöörin piinatud geeniuseid.
Foobiad on toredad asjad, eriti kui nad löövad välja töö ajal...
Ei ole midagi kirjutada, ei taha midagi kirjutada. Möla ja ila ajaks küll.
Elagu blogid ja tuletised. Pluss nõrk keelekasutus.

Ropendaks, olgugi, et olla on kummastavalt hea.

Oluline

Villased soomlased, ...kampsunid. Kerge segu vaiko eplikust ja
"ootan kommentaarisid" tähendab tõlkes paitage mu ego.
Segane jutt kokku, aga täpselt need läbi käivad.
Oluline on veel kapinupud - väga oluline. Kas te ikka saate aru, kui oluline on KAPINUPUD!?!

Mida kõike kunsti nimel...

Kurjakuulutavalt raske vajadus ja lõpuks olengi blogisse sisse logitud ja kirjutan.
Kõigepealt uimerdad kodus, küllap selle pärast, et tööle minek tekitab sisemist vastuhakku, jõuad tööle ja võttegrupp on juba kohal. Unustusest hetkeks masendud, lükkasin saapad ja vihmast märjad riided seljast ning alustasin suhteliselt puise näo ning olekuga tööpäeva.
Saatejuhi üliaktiivne sisemine energia on hommikul kuidagi võõrastav, olgugi, et olen seda Õles elades kogenud.
Väga ilusaid pilte ja emotsioone tuli täna hommikul esile. Jäädvustamisväärselt ilusaid, kurbi ehk, kuid siiski ilusaid.
Ma pole senini veel ÕleSügisChilli kirjalikku aruannet teinud. Lühikokkuvõttena pikast olesklemisest - söödi, joodi ja oldi ägedad. Tänan kõiki, kes külastasid ja eriti neid, kes abistasid - Mumm ja Dolores ao.
Noh, fun oli.
...kunstist...
Ma ei tea, kuidas see küll nii on, aga sügiseti tuleb alati selline erliline voog peale. Kunstiks seda kõike nimetada on vast liialdus. Pildid ja muud kujundid, mis siis peaks väljenduma mingil kujul. Mida kõike aga kunsti nimel ei teeks... mida kõike kunsti nimel, kellelgi teisel teha ei paluks.
Täna ahjukana, riis ja muffinid - ei ma ei ole koduperenaisestunud, et pean sellest blogisse kirjutama, selline märge tähistab Messu ja Suvi tulekut. Olgugi, et jaanuarini ei joo, lahendan täna õega pudeli punast.
Keda huvitab, siis MB päevikud võtavad kuju ning ratastel laevad lähevad liikuma.

Suudlen
(Pole viimasel ajal väga kasutanud, olen unustanud kui väga ma seda armastan)

Plussseisnud, pole miinusseisundi vastand, vaid väike vend

Niisiis...
Esimene hommikune linnukene oli Mätliku Madis, kelle armastusväärne ettepanek minu tuju parandamiseks oli, lugeda Mine Panija värskemaid, vanemaid üllitisi.
Hea tuju tuli silmisse, südamesse ja muidu meeltesse ning muidugi ka mälestused eelmisest juhatusest, kes oli ju siiski nii armastusväärne, oluline ja kallis. Minu kui suhteliselt endise ülitegeva tudengi võõrutusraviks just ideaalne kogus nii naerupahvakuid kui aktivismi.
TuleTee MinePane on nähtav täitsa. Mine ja vaata! Kui tahad, siis pane kaa!
Teine päeva tegija on Taavi ja tema muusika, mida ta minuga aina jagab. Või muud nõuanded ja head pakkumised tema poolt. Sellest täpsemalt ei räägi, sest... noh... isiklik liiga.
Kolmas hää mees oli Länn, kes teavitas nii armsal moel oma tulekust homsele koosviibimisele.
Mul tekkis tõsine mure selle kõigega seoses, sest tunnen, et musitatavaid on liiga palju. Homsel chillil peaksin neid kallimapallima ja lubatud musid ära andma, aga no kuulge. Mida siis teised samal ajal teevad? Hmh...
Kui mul oleks mingi OMA mees, kes oleks jõle armukade vmt, siis oleks mure lahendatud - salaja ja vähe...või siis palju, aga ei ole ju. Mida siis teha?
Lahendan olukorra lihtsalt - Mumm. Olen tema külge homme nagu kleebitud või vähemalt üritan ja kui ei jõua musitada, keda vaja, siis teeb seda minu pisike omand.
Hea mõte, kas pole?
Igal juhul...
Igasuguseid mossitamise ja ohkamise olekuid/seisundeid on olnud ja saatsin tundmise/tunnetamise pikalt. Teen. Ei jaksa mõelda, et mida ja milleks. Lihtsalt teen. Palju teen. Kui enam ei jõua, siis puhkan veidi, aga selline plaan pmt on.
Idee järgi ootavad mind Portugal, Peruu ning Brasiilia.
Ilmast nii palju, et minu meelest on ikka väga nilbe - ilmaennustus ja ilmateade.
Tänane ilmateade:
Kessu, ikka veel ilma.
Kaarli ettepanek aga oli kah tore, uus klubi - Ilmajaam.

Õles istumine 3ndal oktoobril

Hommikused sitaminutid

Kui kellelegi tundub see vähe disgusting teemaarendus, siis ärge meie juurde hommikusöögile tulge. Muidugi on võimalus, et on hoopis hommikused poliitikaminutid, aga kunagi ei tea, kumb hommik see olla võib. Ja alati ei saa kindel olla, et mingi uus ja hoopis julmem teema hommikukohvi kõrvale ei tule. Niisiis, hommikud on alati Õle 2-s kuidagi erilised.
Korterimelu ja muu taoline - on juba käimas ning suuremat sorti melu/läbu saab toimuma järgmisel nädalavahetusel, kuid sellest juba siis kui asjad on rohkem kui ettevalmistusstaadiumis.
Homme on vaba päev ja kui ei tule sellist kaunist ilma nagu eile, siis minu poolest võib üldse mitte vaba päev olla.
Tööl... on ka lõbus. Päriselt. Pluss veel hulluks ära minemised ja ilusad mehed.
Töökoda ootab või õigem on öelda, et mina igatsen töökoja, puidu, lakkide, vahade, takunööri, meriheina, valutavate sõrmeotste, vana mööbli ja muu taolise järele. Selle saab aga lahendatud.
Teen vajalikke asju ja võrratud sõnad on jubin ja jubinad. Lihtsalt võrratud!

Nilbused

Olla nilbe ja/või olla lihtsalt realist.
Anke on eriline, sall on valmis, energia ja uusfilosoofia jäävad teiseks korraks, füüsika ja keemia on aurasse asunud, ärkamised ja uinumised on olulisemad, viiruk täidab tube, libaanalüüsid ja uduteadlased võitlevad "päris asjadega" ja kurask paratamatus pole ainult halb ning selle pärast võivad eksistentsialistid ...

Universaalne

..hommik, embus, tee, soojus, rand, kuu, tähed, viiruk, suudlus, vaikus, karje, öö, naeratus, siirus, pannkoogid, vale, pisarad, hetk, masin, mossitamine, hullus, valu, turvalisus, muffinid, teadmatus, pehmus, viha, armastus, piim, silmad...

lõpmatus.


Suudlen

Kuigi olla oli paha...

...oli päev parim. Esiteks see päike, siis need hetked täis soojust ja kuigi füüsiline olek oli nagu üle pika aja raskeim, oli ikkagi hea.
Ma pean ära mainima, et olemas audi ja stromka ja kakao ja klaabusaund, mis lahendab kõik probleemid ja tunded muutuvad sipelgateks, kes üle selja sibavad. Hing hakkab särama ja süda lööb õide, sest on olemas just need korrad ja need hetked ja see inimene. Kuramuse andekas hing. Eriti klaabusaundiga.

Suudlen

Hommikud...

...parim aeg. Eriti mõnuledes ja rahulikult tassi teega olemises. Mmmmmmõnus.
Eile öösel, no enne südaööd, oli mu väikse toa, väikesest aknast näha pehmet taevast pisikeste tähtetükikestega ja öö oli sume, kuigi väljas võis olla üpris jahe. See hetk tundus nii lõputu ja soe. Nautimiseks loodud.
Ööd ja hommikud.

Hulludes
Suudlen

Energia teooriad ehk müstika on poole peal

Teate seda jaanuari värkisärki, et ei joo jne jaanuarini. Sellel nö kampaanial on üks erand - Anke. Joon, aga ainult Ankega ja eile oli meil siis erand.
Mis me siis veel peale ühe rumeenia merlot ja mustika siidri lahendamise tegime?
Idee järgi vaatasime uhkust ja eelarvamust, aga praktiliselt nägi see välja möla, möla, möla. Veidi ila, piisake ininat, kõvasti naeru, aga enamasti siiski möla. Palati möla. Täiesti tavaline palat. Tore oli. Siis me lõpetasime õhtut laulmisega. Sellise toreda mitmehäälse laulmisega. Sellise toreda, mitmehäälse, vähe ära joonud laulmisega. Korterikaaslasel võis lõbus olla.
Muidu avaldused - me oleme kaks rahuldamata naist. Kleebiks mõnele käed külge ja lohiseks järgi - NII rahuldamata. (naeratan)
Parimaid hetki pakkus õhtu veel. Südaöine Pelgu, kus oli sooja vihma, jälitavaid taksojuhte, kes sinu kõrval kiirust maha võttes sind kiibitsevad ootuses/lootuses sind takso peale saada, et sind kuhugile viia. Õnneks polnud raha kaasas, muidu oleks mõnele kiibitsejale headmeelt valmistanud, äkki isegi kuhugile end sõidutada lasknud. Lõpuks jõudsin ikka tagasi Õle 2-te. Jalutades. Kerisin end oma voodile teki sisse kerra ja ohkasin. Ei teagi miks... Oli see öö siis nagu ta oli ilma taksosõiduta, sooja vihmaga...
Vahel on hea teha avastusi ja korraldada mingite emotsioonide väljaelamisi. Siis on pärast pea kuidagi selgem. Energia tahtis liikuda ja mina liikusin eile koos sellega.
Mõned asjad on erakordselt võimsad nagu näiteks turvatunne. Või mis?

Suudlen

FK ettevaatlikus!

seega olen õnnelik nii u 101%.
Vähe väsinud, aga sigaõnnelik. Põhjuseid - nii palju, et mine või hulluks.
Üks on see päike, mis täna hommikul mu seina peal sillerdas.
Säran ja sädelen - südamest universumi lõpututesse avarustesse.

Nagu päris

...niisiis...
Eile öösel kolisime. Ja pakkisin isegi suurema osa oma kodinaid lahti.
Täna hommikul käisin koolis, nüüd olen tööl.
Lihtne elu ja jäädvustan seda hetkel siin, et kunagi hiljem kui vingumise ja jonnimise ja üldise rahulolematuse tuju tuleb, siis teaksin meenutada seda hetke, kus olen peaaegu rahul ja peaaegu, et õnnelik. Miks peaaegu? ...ma ei julge olla täielikult, sest midagi võib juhtuda, kuid seda ju nii kui nii. Jah, isegi teades on ettevaatlik õnnelik ja rahul olemisega.
Ja siis võin niipalju öelda, et hommikul olen tusane, kuni kohvi/teeni olen tusane ning õhtuti ühel hetkel jään vait, väsimusest, mullist ja kes teab, millest veel.
Siiski ma ühel hetkel hommikul kallistan ja suudlen ja õhtul enne magama minekut kallistan ja teen pai.

Kõigi toredate olemiste nimel
Suudlen ja naeratan ka täiesti vihmasel päeval.

Multimittemidagi

Ma oleks pidanud saama näitlejaks. See oli suhteliselt hiljuti(täiesti sellel aastal, juuni lõpus, mis arvastades hetke, on hiljuti) küsis mu kunagine ühe kursuse jagu ajakirjanduse õpetaja(gümnaasiumis), kes tol ajal oli ka Põhjaranniku ajakirjanik ning kelle nimi mul kohe mitte meelde ei tule praegu, et millega ma tegelen. Tühjus jäi õhku rippuma ja ma üritasin kokku ajada mingit teemat millestki, millega ma siis tol hetkel omast arust tegelesin ja kes vähegi teab, teab, et ma ei ole viimased väga mõni kuu juba mitte millegagi tegelenud. Seega, mida ma talle seletasin? Oma õpingutest. Keeled. Tema jaoks oli see valik ja seda enam keelte(itaalia, prantsuse) valik üllatus ja küsis, et kuhu on jäänud lava, et kas ei kutsu jne. Pidin nentima, et mingi tõmme on, aga pole sinna sattunud. Mitte pärast aastat 2004.
Paljude meelest oli minu koht laval, mitte kusagil mujal. Seesama õpetaja tõi minu nn "näitleja" välja tunnis, kus me pidime tegema mingit kokkuvõtet, mingist artlikklist ja pmt suuliselt ning mul pole õrna aimugi, mis ja miks see olla võis st mis ajakirjanduslikku terminit siinkohal kasutama peaks, sest džurnalistika ei pakkunud mulle mitte kui mingit huvi, see oli nii nüri ning minu keeleline pool polnud ka kunagi kiita olnud, selline vaevu keskmine või veidi alla selle. Igal juhul teda hämmastas, kui palju jama ma suudan kokku ajada, kõneleda reaalsete faktideta, teadmisteta ja inimesed jäävad mind kuulama, ma pakun huvi ning mind usutakse, mis on pea vastuvaidlematu tõde tänaseni. Ta ei teinud mind päris otse maha, ta nagu hämmastus hetkeks, kui halvasti ja samaaegselt hästi olin ma ülesande täitnud. Mina ei viitsinud lihtsalt eriti artikklisse süveneda... oli vist mingi öko asi. Ühel teismelisel on tunnis muudki teha.
Kui nüüd sellele tolleaegsele hinnangule mõelda, siis ma peaks olema kas näitleja või poliitik. Poliitikat olen proovinud ja mkmm, ei sobi. Ma võtan asju liiga isiklikult.
Näitlemine, noh... andke andeks, aga see tähendaks, et ma oleks pidanud saama sisse mingisse lavakasse või Viljandisse üldse proovima. Lavakaga oli nii, et pidin K. Toominga palvel seda nunnut lepatriinu luuletust lugema kui iraagi ema, oli vist tol ajahetkel mingi päevakajaline teema, ja naisel oli närvi paluda, et ma ei halaks ega karjuks ega nutaks, kuigi ma olen kõik kaotanud. Njaa... närv läks mustaks, sest ma poleks enivei halanud või nutnud, ma ei oska olla nii meeleheitel, veel vähem seda näidelda, ja pärast ei tahtnud ma enam midagi teha. Ma ei ole sinu hale hüpiknukk, muti!
Seda ütlen ma muidugi praegu, tol hetkel vaatasin lihtsalt pooleldi üleolevalt, veidi nõutult, tegin mida kästi ja saatsin lavaka mõttes persse. See õhk ei olnud juba uksest sisse astudes mulle sissehingamiseks, tundus kuidagi väga vale seal olla, siis, tol hetkel. Praegu, tagasi vaadates, thank god or someone. Ma peaks olema näitleja vmt. Sellesse ma ei mahuks, ma oleks end välja andnud paari aastaga ja siis peaks mu pere seda leivapuru koristama. Ei tänud.
Leivapurust rääkides.
Maslow ja tema armastusväärne püramiid on kõik mu meeled vallutanud. Avastasin, et mul on põhja ja tipu vahel üks suur tühimik haigutamas. Gap if I may say so. Mis on päris masendav, mitte meeleheitlik, aga piisavalt häiriv. Inimvajadustehierarhia pisike püramiidike on kokku varisemas. Lükkad jalaga paar kiva nurgast ja mõnest kohast veel ning enam seda polegi. Tipu hävitamiseks piisab ka kergemast puhumisest. Pff...
Teine tüüp, kes mulle erakordselt palju huvi pakub, on juba vana tuttav – Fromm.
Vaat see oli alles lahe tüüp. Nikastanud ja imalat ila ajav, aga piisavalt hale. Elas oma nõrka lapsepõlve välja kirjatöödes ja ülla ülla – ta vajas armastust. Aww...
Ei, mul pole veel piisavalt teadmist temast ja tema kirjatöödest, et teda või ta ideid mõnitada, aga tuletagem meelde seda ajakirjandusõpetajat!
Njah. Selline olek siis.
Nagu ikka, lugema peaks. Selle asemel olen vaadanud filme ja olgu, ka mõned üksikud leheküljed teksti läbi töötanud, aga nagu ikka – sellest ei piisa.
Niisiis, loodame, et järgmine kord kui kirjutan, on kas Maslow kokku varisenud, mina kokku varisenud, Fromm suurema autoriteedi saavutanud või mina... ahh, seda pole nüüd kunagi vaja olnud.
Seega, järgmise korrani ja ainuke, mida selle korrani päriselt tahaks, on terveks saada, sest poolkülmetuses olek, on nagu poolelus olek – ei see ega frikin teine.

Pisiasjad

"Kui kohtled mind kui hoora, siis võiksid mulle vähemalt maksta..."
Pisiasjad, mis tasa teele ette veerevad, lõikavad "saavutatu" tagasi rohujuure tasandile. Pahh! Ja ühtäkki on tuju sitt. Õnneks on taastumisprotsess sujuvam ja kiirem. Hetkel on mingid patareid juba täis laetud. ...niisiis. Pisiasjad küll, aga siiski kõigest pisiasjad.
Teen plaane ja olesklen muidu ka.
Pean jälle tõdema, et on olemas liigagi armsaid ja liigagi toredaid.
Suudlen teid kõiki, sest te olete väärt just seda ja rohkemgi veel.
Eriline tänu tänasel külmetusest tingitud palavikusel õhtul Ankele. Üks palati parimatest tütardest, kellega koos olla saab just nii sic ja muidu hullumeelne.

Armastades... suudeldes...
/lilledes ja liblikates/

Jaanuse armastus

Jaanuse kohtamine vanalinnas on tänase päeva kirss iga juhul. Esiteks ta kallistas mind nii nagu ta seda alati suurepäraselt teeb, siis ta tutvustas mind kui oma suurimat ülikooli armastust. Või midagi taolist.
Teda saab ainult jumaldada ja armastada. Võrratult imeline inimene, kellele oma nurgakest südames hoian. Teda nähes on äkki kõik nii soe ja kuna ma pole teda vast juba pool aastat näinud, ehk veidi vähem, siis tuli pisar silma. Ta on võrratu! Eriti siis, kui ta teeb NIN'i õhtu ja me nautleme samas helide keskkonnas, olles siiski teineteisest nii kaugel. Seda kõike saabki kokku võtta ainult sellise väljendiga nagu jaanuse armastus, mis tekkis eelmisel sügisel, kui mulle tuli trammis peale see vastupandamatu soov väljendada oma tundeid.
Täna on hääl ära ning kurk haige, kuid õnneks on mul tikkrid ja Kiti oli siin minuga, mida on ju nii harva juhtunud.
Eniveis ning muidu kokkuvõttlikult... olles võitluses väsimusega, ei tunne ma end siiski halvasti või halvemini, sest käimas on elu.

Suudlen

Ila, ila, ila...

Ma tean, mida ma tahan -
hellust u kord nädalas. Võib rohkem, võib vähem. Luba väljendada end ja soove sõnadeta.
Kõvasti ila viimasel ajal, mis põhimõtteliselt ongi kogu uusfilosoofia.
Vanad tundmused, uued jutud, mis olid nagu vanad ja teadlik teadmatus või õigemini teadlik tunnetus mitte millestki.
Verbaalne puudutus, lisades lausetele vähemalt 10 korda nii palju tahtmist, mida ei saa isegi siis väljendada. Lõpuks jääb ehmatus enese üle, et milleks ma võimeline olen.
Sassis juhtmed, hullunud olukorrad ja olemasolu pole see, mis situatsiooni tekitab, vaid midagi, mida saab väljendada väga vähestel viisidel, kuid siiski mitte sõnadesse panna.
Ja kui tekib kurbuse hetk, siis ... isegi ei tea millest täpselt.
Olles lihtsalt täiesti tavaline, omades stereotüüpset käitumist.

Suudlen

Strap-on

Kumb on parem uusfilosoof?
Ja veel ...
Teiseks päevaks on tekkinud sellised lähenemiskatsed osavõtjate seas?
Astud ligi, eriti huvitava pilguga ja meelal häälel lausud: "Milline laadija sul on? Milline otsik sul on? Suur või väike?" Ja parim vastus: "Kahe haruga..."
Ainult hustleri nilbikud, ma ütlen.
Mulle meeldib väga saada sõpru ja tutvusi, ka sealt, kus need mul juba olemas on.
Mõned on liiga armsad.
Ja aua on, väga aua. Mõned füüsilised valud pole üldse kannatamist väärt. Mõned halvad enesetunded võiksid ära jääda, eriti siis kui pole aega ja energiat neid põdeda.

Uusfilosoofidele (Päev 3)

Tänane poliitolukord ja võimas töine keskkond. Kas peaks (kuri)kuulus hustleri tuba oma mainet parandama? Kas uute liikmete värbamine tuppa on õigustatud, kui ruumis on voodikohta ainult kahele? Kas ilmataadiga toimunud läbirääkimised (pool)alasti kehadega õnnestusid? Kas muusikal, mis tuleb Eestimaa pinnalt ja staabi aknast, on lootust jääda orbiidile kauemaks tiirlema kui teised sateliidid, mille tuluke kustub, muutudes suvaliseks kosmoseprahiks?
Üliõpilased on nõrgad. Inno ütles nii. Andke andeks, ma leian, et tal on õigus. Karjuda oskavad ainult raha puudumise või vähendamise pärast. Või noh, et raha pole. Kokkuvõtlikult.
Aga jaaa... kaua tundegkond on tudengkond, et tahaks anda oma tudengipanust jmt, kas või näiteks päevakajastuses või muidu nähtavas tuntavas mõjutatavas ilmaelus.
Meeleavaldused on tore lähenemine ja abistab meid.
Meedia on meelelahutus, täna ja praegu, kas meie peame ka muutuma sama kommertsi osaks?
Nääh...
Maslow vastu me ikkagi ei saa ja meil Eestis on hetkel selle püramiidi astmed liiga tipuni liiga suurel protsendil täidetud. Ja selline etapp nagu praegu... ajakirjandusel on meile midagi varsti anda. Või siis mitte kunagi.
Maslow on rikkunud meie tõsise huvi ära.
Aga uusfilosoofide juurde tulles. Eks naistel ole jah mulli-, kera-, müüriehitajaid vaja. Tänud teile me suured uusfilosoofid, et te meil olemas olete. Ilma teieta, oleks elu palju nukram, meil, naistel.
Meie hustleri naised täname teid. Ma ei poolda hetkel ühtegi feminismi lainet, aga need uusfilosoofid...
Tekitame oma meediamulli (hmmm...)
Tänase päeva kõige olulisem osa on rahuolu. Ei ole liiga terav olemine. Eile oli.
Ja hea tähelepanek - naised on muutunud depresiivsemaks ning mehed agresiivsemaks. Mina täpsustaks - mehed on muutunud depresiivsemaks ning naised agresiivsemaks.

Päev 2

3 närvivapustust, eluuni, õhtul lumevärv ja muidu remontika.
Kolm korda vähem alkoholi ja liigagi töö meeleolu. Raskused lähendavad ja annavad sõnale kvaliteetaeg päris uue dimensiooni.
Kristjan on ikka veel põhjas, aga vähemalt mitte lõunas, sest kui ta oleks praegu tõesti Gruusias olnud, siis... Ei noh jah. Oleks isegi seal praegu - Must meri, rand, päike ja palju head olemist. Aga EEEI, suvekool on ju, onju.
Jah, elu kui selline on meil täis kuud, peaaegu täiskuud ja sooja ning mahedat järvevett, ööhääli ja kui vähegi võimalik, siis tuld, tuld, mis meis veel jätkuvalt hõõgub.

Suudleme
(keset järve)

Selline suvekool siis...

Esimese asjana ostsin ajakirja Hustler kui olime poolel teel lõunasse. Mamm ja mina jäime neile rekkameestele nii ette kui ka taha... ei tea, kas ajakirja pärast või mis?
Igal juhul... Suvekool on tiimi jaoks alanud ja juba vähemalt ühe toa jaotus on olnud hea ja mõtekas ja positiivne. On olemas HUSTLER'i tuba, kus on ukse peal muidu soft porno, kuid siiski porno ja krt küll...
Suvekool üldiselt... hmm...
Väga nilbe, omades kõiki kehaosasid ja proportsioonis, siiski siiski võimaldades Hustlerit(mitte energijook) ning vabamat mõttelendu naiste toas, kus on kõigile kenadele meestele ka üks väga tore suur ja mugav magamiskott.
Haa haa...
Me meeldime enestele.
Söök oli ka hea ja lõuna inimeste kohta võin vaid öelda, et neid saab ainult armastada.
Vennaga laulame hääled ära rühmast , kuust, godsmackist ja kes kurat teab millest veel ning loomulikult õlut on on esimesel autol juba liiga palju.
Assu käis...
Lugu jätkub, hoidke end liinil, sest mammule meeldib. (mäuuu)
Ilus on siin igal juhul.
Kallid, paid ja suuudlen. Ohtralt.
Miu... (kus kurat, mis kurat by riho)

Merevaik, merevaik

... ma ei tea, kuidas täpselt nii "sügavmõttelise tõsiasjani" eile sai jõutud ja blogisse kirja pandud, aga seda on hea lugeda, et vähe naerda või nii. Hallooooo! Mõistus tule koju!
Njah.(selline njah nagu länn teeb)
Hihi.
Eile siis.
Triin ja Mumm ei teadnud, mis on strap-on dildo. Sven siis seletas, et see on traksidega munn. Uskuge mind, isegi mina ei vaata enam trakse sama pilguga. Tai pingpong on kah huvitav asi, millest Triin jälle aru ei saanud ja siis nad läksid Mummuga põõsastesse seda seletama. Tal oli eile see roll, et suhtes on tema ilus, teine pool tark. Meil on tai pinksi tiim olemas.
A teate, millisesse ametisse naised üldse ei kõlba? Munni modellideks. Sven ütles nii.
Ja sellest jutust läkski nagu edasi teema, et mis on munn? Et kas ta on ainult kürb või koos munanditega. Mehed usaldasid meile, et see on kogu kolmene komplekt. Vähemalt sai see asi selgeks.
Jutte elust enesest jätkus veel kauaks.
Aro enivei oli oma usa naises suhtes ikka täielik dipshit ning rääkis pikalt laialt eesti keeles.
Hakkas murtud liini juures natuke tibama ja kõik tahtsid äkki tubaseks muutuda ning hell jäi mõtte teele ette. Kuna Aro kiirustas viimasele marsakale, siis meie jäime hella ette mölisema ja ... me tõmbasime ligi mingeid väga huvitavaid tüüpe. Ühed tsikid tulid just maffia peolt ning see Kerli nägi tõsiselt välja nagu maffia lesk. Sjuper. Siis veel astus ligi juba tuttav Edson koos mingite sõpradega kelledest 2 olid palju ägedamad kui tema. Prantsuse ja portugali keelt kõnelevad tumedanahalised - neis kohe on midagi erilist. Ning pirta ürdikas geribimahlaga on lapsepõlvemälestusi esile toov ning sigahea! Soovitan, sest mina seda ka joon.
Eile vanalinnas... ilusad prantsuse kutid ratastel, kelledest üks naeratas nii magusalt, et mine või Prantsusmaale - pikad, tõmmud, armsad ja räägivad prantsuse keeles. Mida sa hing veel ihkad? (naeratan)
Mina isiklikult otsustasin, et Anneli Viik on maailma kõige ägedam naine ja tema võtan ma endale. Maailma parimad koogid! MAAILMA PARIMAD! Ka need, mida mina idee järgi ei peaks sööma. Uskuge, seda juba nii kergesti ei saavuta.
Ja kõigile von krahlis käivatele olen-just-kolmkümmend-naine-ja-muidu-kibestunud - see tänapäevanoorus on jah täitsa käest läinud, aga nende vanakestega ei anna kohe üldse võrrelda. Need tänapäeva heal juhul äsja kolmekümnendates - ebaviisakad ja muidu koleda käitumisega. Õpi olema, ise vaevu 10 aastat vanem. Oleks ma sulle roppusi poetanud sinu käitumise peale või keskmist sõrme näidanud, siis saan su vingumisest aru, aga... Välja nägid nad kobedad ja mitte ületuunitud. Seega oleks palju rohkemat oodanud. Mummul ja Kessul on hea meel, et teie tuju rikkuda saime, kuid mina, Kessu, olen ikkagi väga pettunud. Kui suureks saan, siis selliseks küll ei taha hakata.
Ei taha negatiivsel toonil lõpetada, seega mmmmmmmmmuahh!
Täna on mul eraelu ühe erilisega. Ilma kaisus olesklemiseta ja muidu musitamiseta ei saa elada. Saab, aga mitte kuigi kaua. Seega täna on just SEE päev ning on mida oodata. Olles täna TÄIESTI tubane.
Suudlen.

Agressiivne

... ja muidu pealesunnitud.
Noh, kuigi ei tundu, et kärgitaks, jääb ikka agressiivne toon vestluse kohale ja kui küsida, miks nii on, siis aetakse kõik oletatava rünnatava kujutlusvõime kaela.
Jah, kindlasti on seal vahe oletatava ründaja poolt, kellel pole hetkekski ja ei iial üleüldiselt olnud kavatsust olla kärkiv või muidu agressine või isegi mitte peale sundiv, aga siiski võib nii välja kukkuda. Keegi saab rünnatud ja isegi alla surutud ning seda ilma mingi üritamise või tahtmiseta.
Meil kõigil on mingi oma. Oma arusaamine, oma kogemus ja teisele enda oma seletada on üks asi, aga selgeks tegemine kui selline tähendab tihti seda, et sina pead selguse mõttes teise oma enda omaks tunnistama. Juhul kui kattuv sinu enesega, siis on hea. Aga kui ei kattu? Siis see, mis pole sinu omale lähedane, on ju ometigi võõras, vale, nõrk ja allaandev.
Selgitamaks, ehk natukesegi, ütlen, et minul pole lõplikku lugu ega lahendust ja tervik on ehk nii väike ja muidu hää ning portatiivne, et kõik muu selle ümber on tulev-minev, pole vaja kaasas kanda. Ma pole nii puru, kuigi hetkel ehk vähe kontakti jagav ja mingid killud oleks nagu välja löödud, seegi on näiv. Ma ei jaga, anna, kaota, purusta seda tuuma, mida ehk hingeks kutsutakse, sest see pole võimeline katki minema ja kui juhtuks nii, siis tulemuseks on tohutu energia vabanemine.
Seda pole veel siiani olnud, seega olen veel täitsa olemas ja koos.
Mida keegi millekski peab, see las olla. Kui minu hetkede jagamine ongi minu laiali jaotamine, siis see ei ole minu hing või minu püsiv tuum, mida jagan. Kui sellele on mingi muu nägemus, siis antagu teada.
Küsin ka, et enese füüsiline välja jaotamine on midagi palju erinevamat? ..see niisama lihtsalt, äkki tekitab mõtteid.
Ma pole mingi müstika, kui mingi tühimik kindlasti ja inetu on tühjust ja eimidagit halvaks pidada...
Lõppude lõpuks olen see, kes olen, mitte see, kes olen olnud ja kes kunagi saan olema.
Mõistmine ei tähenda heakskiitu, seega... peatu hetkeks, et mõista, sest see ei tähenda olla mõistetu.

Jaheda, niiske maailma võlud

Tilkuvad laed, kaminas praksuvad söed, hiiglaslikud tassid teed/kohvi ja mõned, kellede eskimomusid on liiga magusad.
Kallimatest kallimad ja muidu toredad.
Ma tundsin täna, kuidas süda sees naeratas. Paari pisikese ära tundmise pärast ja sellest hakkas ääretult soe. Midagi nii minule, kui üldse saab.
Umbes nädal tagasi ütlesin, et sügis on käes ja täna mõistsin, et päevad jäävadki lühemaks ning ööd pilkasemaks ja pimedamaks. Kõikidele teistele see vast ei meeldi, aga mind pani see naeratama nii seest kui ka väljast. Sügised ja talved... Ma olen neid alati armastanud.
Jalad konstantselt märjad või villastes sokkides ja ei jää üle muud, kui naeratada.
Ja pealegi kõik saab korda. Ehk siis siin on see klaabusaund, mis mulle tookord nii meeldis.
Jah, kõik saab korda.

Suudlen

Igast kandist

1. Õnnitlused pulmaaastapäeva puhul Virgole ja Rignele ning musid-kallid-pallid pisikesele Ristjanile. Täpselt täna aasta eest nad oma leivad ühte kappi pistsid st ametlikult ja väga ilusas heledas riietuses. Wirks ütles õnnitluste peale, et minu vanemateni (35 aastat abielu) on neil veel natuke aega.
Õnnesoovide juurde võiks nüüd arutleda selle institutsiooni olemusest, tarvilikusest ja kohanemisvõimest, aga ma kohe mitte ei viitsi ja seda juba ainuüksi selle pärast, et olen uurinud naist ja tema rolli kuidagi liiga palju ja juhe on järgmistest mõistetest - abielu, pere, igasugune kooselu/suhte vorm, naine, mees ja ühiskond. Tooks välja eraldi sellised asjad nagu soorollid ja keel. Väkk on sellest. Mittemidagieisaaaru maütlen.
Seega tegelen kuidagi palju toredamate asjadega nagu unerežiimi paikasaamine, mis sisaldab hommikul pool 7 ülesajamist, kastehommikuseid päikselises nurgas kohvijoomisi, südaöiseid rattasõite ja ujumisi. Ei puudu ka saun ja eluvärske õhu nautlev tarbimine ning seda sügavama hingamisega kui ehk tavaliselt. Teate, mõjub suhteliselt hästi. Juba ammu mõistsin, et hingata rohkem, mõelda vähem, aga targutaja-teoreetik on lihtsam olla kui praktik. Jah.
Novot.
Täna teen/kontrollin/korrastan neid lauliku tekste, mis pidid juba eile Mammu-Liisu kätte jõudma, ja jõudis kord Gaudeamuse kätte. Kui mitu salmi laulikusse läheb ja kas me tahame, et meie rebased teaksid Gaudeamus igituri natuke rohkem või vähem või mida? Selline eriti armastusväärne, kuid ometigi seksistlik salm
Vivant omnes virgines
Faciles, formosae.
Vivant et mulieres
Tenerae amabiles
Bonae laboriosae.
võiks välja jääda, sest arvestades kontingenti, kes nüüdseks ülikoolides haridust saamas juba täitsa üle saja aasta, peaks akadeemilises hümnis olema ka ülistus meestele, eraldi ja heldelt väljatoodult. Stiilis kui väga meie, naised, noori mehi hindame näiteks nende karskuse, atleetlikuse, meeleselguse ja vanemaid mehi näiteks elutarkuse pärast. Aga saan ju aru küll, et kogu see laul ongi meesteülistus, kuigi jah, meeste eneste poolt. Viriseda ma päris ei saa, sest akadeemilises seltskonnas on kombeks see kolmele salmile lühendada ning olnule etteheteid teha on kuidagi eriti tobe ja sihitu tegevus.
Kuigi meie eelmisel aastal "pikendasime" Gaudeamuse viiele salmile, siis sel aastal topin mina laulikusse täitsa seitse ära. Olgu siis kellelgi mingit ütlemist kui tahavad. Las noorkolleegid juba esimesel kursusel teavad.
Mõned töökirjad,-kõned ja muidu vähe unine olek.
Istun töö juures ja olen väga meeldiv ülemus oma alluvatele, kellest enam kui pooled on puhkusel.
Ma peaksin tänase päeva jooksul otsuseid tegema, vähemalt ühe. Panen kirja plussid ja miinused ning siis vaatan, mis mille üles kaalub? Kuigi peaks olema nagu piisavalt ilma paberi ja pliiatsita analüüsivõimet, siis arvestades vähe meeleheitliku enesetunnet selles küsimuses, peaks siiski just nii talitama. ..aga ma ei viitsi, eriti selle pärast, et see puudutab linna ja tööd, aga vajab tõsisemat kaalumist...
Mul pole kunagi olnud nimekirja asjust, mida ma tahan, aga üks todoforlife on olemas küll. Juba väga ammu kirjutatud, mida aegajalt lugedes on mõnus tunne. Mitte selle pärast, et oleksin saanud ühe ainsagi asja taha nimetatud nimekirjast teha linnukest, vaid selle pärast, et vaatamata oma unistavale, lustlikule loomule on see list väga realistlik ja saavutatav. Vahel sihitu tunde peale seda lugeda. On hea teada, et trotsides aeg ja selle möödumist, tunnen end sama hästi, süda lööb samas rütmis ning prioriteedid on triviaalsem, kui mõni tahaks arvata.
Kõigile puhkajatele päikest.

Ringutades, naeratades
Suudlen

Saadame juuni ära

Rain sai akadeemiasse! Õnnitlused, kallistused ja palju, palju muud. Paistab, et see eilne rand, meri ja sigarid teda aitasid. Tõsiselt hea meel.
Käivad kuumad seitsemekümnedad. Joon slatkoje zalatojet. Pakin.
Elu on liig kummastav. Täna on täpselt "head" ja "halvad" asjad korraga. Kõik on just nii ja naa.
Oeh... teate, ma naeratan.
Teie, sinu ja minu pärast. Kõik on uus! Kõik on endine...
Even though I'll never need him,
even though he's only giving me pain,
I'll be on my knees to feed him,
spend a day to make him smile again...
Even though I'm not his minder,
even though he doesn't want me around,
I am on my feet to find him,
to make sure that he is safe and sound.
Ilus, sest nii paljudes asjdes on just ilu ning ma võiksin näha neid inetuid asju, aga lubage olla mul täpselt nii naiivne, et näha ilu, säravaid silmi, uut ja huvitavat.
See tuul, meri, rand... Need hetked, kui ma naeratan südames, sest võin end jagada ilma, et ootaks midagi vastu.
Võin rääkida nende kivikeste olemusest kingades, nende südamete leidmisest ja helidest, mis läbi valguse meieni jõuab või siis rääkida sõnadest, mis tekivad vaikusest, kuid mille välja ütlemine neid labastab.
Kõigi ilusate hetkede nimel.

Suudlen

Võta alati koerasõbralik mees

Alati tuleb võtta koerasõbralik mees.
Pealegi on koerad kõige toredamad ever. Noh... tegelikult toredaimate nimekirjas kohe pärast mehi.
Lihtsalt niisama ja kohe südamest naeratan.

Kuni järgmise korrani
Suudlen

Pointless

Protokoll nr2

Töökoosolek Mummuga
Päevakord:
1. Riistade ebapädevus
Seda riista ei saa kasutada ja pealegi ta ei mahu suhu.
2. Kessu uue arvuti nimi.
Mumm pakub Miilo. Kessu kiidab heaks, kuigi veidi kahtleb.
3. Päris tööjutud
Osalesid:
Mumm-boss,Kessu

/on konverentsi kolmas päev/

mitteametlik 25.06.08 koosoleku protokoll

Päevakorras:
1. Aktiivne sakkändblõu.
Pärast on auk sees...
2. Kessu loeb igast rahvusvahelisi uudiskirju.
Kessu ei viitsi üldse. Eriti kuna teemaks on õhtune programm, mis ei ole onja tema valdkond.
3. Kolmas ja neljas Võrus.
4. 2/3 tiimist on pagasiruumis sõitnud. See on mõnede arvates kriitiline näitaja.
Kessu mõttevälgatus: Koosolek on juba kaua kestnud, sest räägitud on igast muid teemasid. Üldiselt olen toredas tiimis.
5. "Tõstmine, orjenteerumine, mälumäng" ja "Kes tahab saada... ?" meile need mängud meeldivad
6. Kas kellelgi on mõnda toredat unplugged bändi, kes oleks nõus meiega(kolm ilusat ja erilist naist) Võrru suvitama tulema ja siis ühel või kahel õhtul mängima ja hinge turgutama?
7. Kessu peavalu jätkub ja niuniuniuniuniuuuuuu.
8. Kessu ja Sannu kaaslased suvekoolis.
Kessu ja Sannu tahavad mehi suvekooli kaasa võtta. Mummul on üks, aga see käib niisama näppimas.
9. Mammu-Liisu - on Kessu oma.

Koosolekul osalesid: Sannu, Mumm ja Kessu
Koosolek kestis: u 2 tundi

Juhatas: Mumm/boss
Protokollis: Kessu

Kohati, kusagil, kaugel

...umbes tunne on. Isegi vihm pole selle tunde selgemaks löönud. Üksteise otsa kuhjuvad friking tunded ja mingid naljakad teated elust.
See tuul ja vihm oleks võinud tugevam olla. See meri mässavam. See soolane tunne soolasem ja see taevas lähemal. Aga seda viimast on võimalik tunda. Maapealsele lihtsalt naeratan. Natuke rohkem kui natuke on kõrini. Ma olen väsinud, aga võimalik, et ka lihtsalt...

Kõik on hästi!

Kas täna on mingi kõigepealt-helistame-sulle-ja-ütleme-et-meil-on-jamad-andmebaasidega-ja
-tööle-ei-saa-ja-siis-helistame-sulle-ja-ütleme-et-meie-pakume-tööd-päev?
Oma muidu kummalise fustratsiooni saan välja elada varuosade teeninduse peale, kes on ajutine töötaja või lihtsalt liiga ebaadekvaatne möku.
Peale kõige on veel täna rahvusvaheline oi-kui-loll-ma-olen-päev. Rõhutan seda rahvusvahelise osa st kui saate hommikul sõnumi algusega "Tere kaunis naine.", siis ei pruugi see üldse hea sõnum olla, olgu siis ükskõik mis keeles.
Vähemalt kohtasin eile ilusat leedukat. Pole varem ilusat leedukat kohanud. Nüüd olen! Isegi tsipake lonkavana ja kipsis käega oli ta ilus. Ainult sõbrad ei olnud ilusad ega eriti toredad ka. Ja just nende sõprade pärast pidime selle ilusa leeduka maha jätma.
Tups on kurjast ning Anks on kõige, kõige, kõige, kõigem ever. (kolm korda kõige!)
Ma tahaks vahel olla hea inimene, no ei ole onju! Ärge saage minust valesti aru, ma võin olla aegajalt hea, aga mitte hea inimene. Nendel kahel on vahe.
Tahaksin täpsustada:
aita mind = help me out here, mitte ei ole abipalve või appikarje.
Lõpetuseks tsiteeriks ühe väga toreda laulu sõnu:
Ma pigem tantsiks kui räägiks sinuga.

Unenägu

Üldiselt on nõme puhkuse ajal läpakasse vahtida, aga ma nägin ühte väga kummalist unenägu.
Ehk olete isegi kogenud, et on teatud unenäod, mis on erakordselt reaalsed, kuigi sa samal ajal teadvustad, et see kõik on uni ja siis veel on sellised, mis korduvad või vähemalt tundub, et sellist asja olen ma juba unes näinud.
Nägin täna öösel ühte, kus mõlemad variandid olemusest.
Käib elumelu mingis kohas, kus kultuursed ja muidu toredad inimesed on midagi ühiselt kogemas ning nautimas - seltskonda ja alkohoolseid jooke. Ma olen juba teatud nautimisest pehmes olekust ja kõnnin üles mööda treppi, millest suur osa rahvast alla saalib. Sigarett käes kõnnin ja vaatan nõutult seda süütamata mõnu allikat: "Kas keegi annab mulle tuld või ei anna?" ütlen tavalisest kõvema häälega ja minust just tol hetkel mööda läinud Ain L. kiirustab tagasi ja annab mulle kummalise välimusega tikutopsi. Süütan sigareti ja liigun edasi. Ain:" Mure on ainult selles, et see on mul viimane." Annan tikutopsi tagasi ja tõstan sigareti:"Minul on ka viimane."
Ain:"Tegelikult on asi selles, et ma tahaksin Teiega kohtuda." Oleme trepist üles jõudnud ja nõjatun aknalauale, kus on mugavaid poose leidnud juba nii mõnigi. Kaasaarvatud Jüri K. Ta vestluspartneriks Helgi S., kes aga haarab ja tervitab möödaminejat ja jätab selle Jüri, kus see ja teine.
Ain ikka seletab meie kokku saamisest, mina teda ei kuula, vaid jälgin Helgit. Ma süütan Jüri pintsaku varuka oma sigaretiga, ta kustutab end vastu minu külge, jäävad põlemisjäljed, kuid need on tühised. Pühin end tuhast puhtaks. Jüri vaatab mulle otsa ja naeratab, viitab pealiigutusega Helgi ja ta kaaslase poole:"Nagu vanad tuttavad." Noogutan ja naeratan vastu.
Ain lepib midagi minuga kokku, lahkun, et liikuda saali, kus mängib Fame ja täiesti osavõtmatu publik vaatab rabelevaid tantsijaid, kellel on ka üldiselt kama kaks. Ainult mina plaksutan neile - neil on aga suva.
Une lõpp.
Sellist teatraalset und pole veel olnud, ei ole ka olnud, et mingid tuntud näod oleks mu unedes tegelased olnud, aga kõik on seletatav loogikaga. Lihtsad seosed ning tegelikult minu igapäeva peegeldus. Kummaline siiski...
Eile küsiti, et kuidas Eestis on, et kas on hea Eestis elada? Ja ainuke, mida ma selle peale vastata oskasin oli, et Eesti on ainuke koht maailmas, kus räägitakse eesti keelt ja kus saab eesti keeles rääkida. Kõik. Rohkem ei olnud midagi öelda. Rohkem ei küsitud ka.
Lugesin hommikul artikkleid ja mõistsin, et muud ei olegi. Ka seda sinisilmsust ei saa enam rakendada, sest(pisiasjadesse ja muidu detailidesse langemata) Eesti on vaenulik koht ja sagenenud kutsed ning kiikamised mujale on reaalsemad kui varem.
See pole täiest lootusetu koht elamiseks, aga agasid on rohkesti.

Sammud, sammud

Ma hiilin. Oi, kuidas mulle meeldib hiilida!
Jah, originaalsusega on nagu ta on...
Fantaasia aga see eest - lokkab! Erakordselt vohav, kuigi seda mingiks konkreetseks asjaks kokku mätsida on praktiliselt võimatu. Kui piire pole olnud siis, kuhu sa need nüüd äkki tõmbama peaksid? Milline peaks olema see anum, milles seda lõputut vabadust saab edasi anda? Njaa... Põhimõttelised küsimused hetkel.
Suunasin oma energia sügavalt itaalia naise olemisse(olgu see nüüd nii kahemõtteliselt võetav kujund kui tahes) ja saavutasin palju toredaid ideid ja lahendusi.
Aga see naine on visa, ettearvamatu ning punnib aina vastu ja ei taha minuga üldse koostööd teha. Võib-olla selle pärast, et olen blond ja muidu põhjamaine(selle järelduse teen Liisa Itaalia tähelepanekutest).
Otsustama ei pea õnneks mina. Hindama ka õnneks ei pea mina.
Mis puutub eelmistesse sissekannetesse, siis see on olnud ja praeguseks seljatatud ... no, ütleme etapp, kuigi mulle ei meeldi see väljend. Üldse ei meeldi.
Homme sõidan ära röstima. Keskmise 0 pigmendi sooviks vahetada 0,002 või 0,003 vastu.

Ohh... Suvi on. Igal pool.

Täitsa ajutine

Lugu ja väljanägemine täiesti ajutine. Varsti, varsti muudame olemust. oooodake veidi, mul on vähe tegemist praegu.
(naeratan erakordselt laia naeratust, mis pole mulle üldse kohe omane.)