Kurjakuulutavalt raske vajadus ja lõpuks olengi blogisse sisse logitud ja kirjutan.
Kõigepealt uimerdad kodus, küllap selle pärast, et tööle minek tekitab sisemist vastuhakku, jõuad tööle ja võttegrupp on juba kohal. Unustusest hetkeks masendud, lükkasin saapad ja vihmast märjad riided seljast ning alustasin suhteliselt puise näo ning olekuga tööpäeva.
Saatejuhi üliaktiivne sisemine energia on hommikul kuidagi võõrastav, olgugi, et olen seda Õles elades kogenud.
Väga ilusaid pilte ja emotsioone tuli täna hommikul esile. Jäädvustamisväärselt ilusaid, kurbi ehk, kuid siiski ilusaid.
Ma pole senini veel ÕleSügisChilli kirjalikku aruannet teinud. Lühikokkuvõttena pikast olesklemisest - söödi, joodi ja oldi ägedad. Tänan kõiki, kes külastasid ja eriti neid, kes abistasid - Mumm ja Dolores ao.
Noh, fun oli.
...kunstist...
Ma ei tea, kuidas see küll nii on, aga sügiseti tuleb alati selline erliline voog peale. Kunstiks seda kõike nimetada on vast liialdus. Pildid ja muud kujundid, mis siis peaks väljenduma mingil kujul. Mida kõike aga kunsti nimel ei teeks... mida kõike kunsti nimel, kellelgi teisel teha ei paluks.
Täna ahjukana, riis ja muffinid - ei ma ei ole koduperenaisestunud, et pean sellest blogisse kirjutama, selline märge tähistab Messu ja Suvi tulekut. Olgugi, et jaanuarini ei joo, lahendan täna õega pudeli punast.
Keda huvitab, siis MB päevikud võtavad kuju ning ratastel laevad lähevad liikuma.
Suudlen
(Pole viimasel ajal väga kasutanud, olen unustanud kui väga ma seda armastan)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar