Mul on selline uus tore suund, et ma olen positiivne ja aus.
...see on raske, kui mitte võimatu minu puhul, aga üritada ju võib.
Hirmud, mis on üdini ebareaalsed, need muudan reaalseks ja vahin neile otse näkku!
Natuke aega vahin, siis hakkab igav ja tegelen millegi muuga. Millegi huvitavamaga.
Aga enne kui midagi huvitavamat teen, urisen ka natuke. Urrrrrr.
SIIS teen midagi huvitavamat.
...nagu näiteks mida?
Kas pole mitte põnev, et kui pole millegi üle foobitseda või niisama viriseda, siis äkki nagu hakkab igav?
Mõned kohe mitte ei suuda teisiti - peavad olema omaenese inina kese. Muidu vast hakkab igav.
Niuniuniuniuh.
Tõsisematel nootidel: armastan oma uut Musta Iludust, Teras Suksut. Ilma temata olen jänes ja ei jõua kuhugi.
Temaga olen Kalamaja hipster ning kaasajooksik. Rattasõit on lihtsalt niii über. Nagu ka minu sõna über liigtarbimine.
Laav te pihta ja suudlen
