...noh, ma ei hakanud üle lugema, aga korda 10 tuleb vast ära.
Njaa, täna jälle on SEE sissekanne.
Aga need plaanid on väga konkreetsed. Ehk siis kuu lõpuni planeeritud "treeningkava".
Ja kuna olukord on ikka veel kriitiline, siis vabandusi ei ole olemas. Miks see treeningkava kahvlimärkides? Aga selle pärast, et ega see veel tegelikult ikka päris trenn pole. Ja nö päris trenni ma veel ikka teha ei tohi.
Kuidas minusugune end siis tegelikult motiveerib? Veits leim, aga uue soengu ja mõne muu välise faktoriga.
Lõpuks on see kõik nii palju enesetunde küsimus ja kuna olen super enesematerdaja, vajan midagi, mis mind üles haibib.
Just rääkisin Mummuga, et teistega end võrrelda ei tohi ning asju tuleb teha lõpuks iseendale. Teiste jaoks rabelemine pole motiveeriv. Kui oma minale motivaatorit pole, siis no milleks see kõik?
Niisiis.
Tasatargu kavad paika, 1 nädal korraga. Vabandusi ei ole olemas.
Põnevatest pisiasjadest - hetkel magan põrandal, sest voodi on liiga pehme. Meil on 1 tai kapoki madrats, millel ma siis magan. Noooh... Ütleme nii, et kuigi seljale mõjub see hästi, siis kogu ülejäänud keha oigab. Väga naljakas on hommikuti. Samas väga lihtne on tekk, padjad voodile visata ja saab kohe esimese asjana harjutusi teha, ilma Patsyt segamata. Kõik need venitamised ja painutamised, mis on vaja teha. Naiss.
Laav mai laif ja oma lähedasi kah!
Suudlen
PS mul on paar vahvat kirjatüki projekti käsil, ka see on minu jaoks puhas rõõm ja motivatsioon. Öeldakse, et kes teeb see jõuab ning hetkel on küll selline tunne, et kõik mida ma teen, see motiveerib. Paneb rohkem tahtma :)
