Vahel salaja unistan, et kohtan sind linnas ning me kiirustame teineteisest mööda, kuid mitte ilma ülipika kallistuseta, just nii nagu sina seda teed, me ei pea midagi ütlema, lihtsalt embleme ning kogu mu ülejäänud päev, kui mitte nädal, on imehea.
Täpselt selline sa oled - hea.
Novot. Kõik kes Jaanust teavad, TEAVAD, millest ma räägin. Ma räägin mehest, kes võtab loengu ajal oma püksid jalast, et neid parandada; mehest, kelle jaoks pole liiga palju, et tutvustada sind kui oma ülikooliarmastust ning seda neiule, keda ta ise oluliseks peab; mehest, kes jookseb pärast viimast esinejat lavale - aluspükstes; mehest, kes tuleb ja kallistab ja sa tunned end erilisena, sest sellel hetkel sa oledki, enne ja pärast äkki kaob; mehest, kes oli kogu filli naiste aktiivsemale poolele olemas ning on seda siiani; mehest, kes tuleb ja tõmbab sind peo ajal karderoobi ning kabistab ja sul pole selle vastu mitte kui midagi, olgugi, et sel õhtul pole sa ainuke, kellega ta nii teeb!
Väss on veidi, paha on kah, aga pole midagi.
Treenin oma meeli ja loen raportit, mille ise koostasin või vähemalt osa sellest. Kolmapäeval pean olema pädev ja peale muu ka esinduslik. Vatap, mis siis saab...
Suudlen
27.11.08
Enam nii ei kõlba!
Liisu lausus ülimad tarkusesõnad, kui mul külas oli ja ma rääkisin talle oma elukvaliteedi paremuse poole muutusest, et kogu aeg ei saa ainult halvasti minna, et ükskord peab ka hästi minema hakkama.
Ja nii me Ankega peame seda nüüd tõeks ja ootame seda hetke. Kuid meie ootus käib lõputus tegutsemises. Me ootame seda toredat ja positiivset emotsiooni.
Õnneks on mul tema ja mina temal ning kui tõsine häda käes, siis saame SEDA tunnet teineteiselt.
Permanentset õnnetunnet pole vist nkn olemas ja ma ei tea, kui hea see ka oleks, kuid mingit head olemist on vaja küll, kus teatud elemendid on koos, teineteist täiendades.
Enivei...
Paremate päevade tulemises ja ilusamate ilmade ning rohkema valguse vajaduses - me ei kiunu, kuid pisike sädeleva täpikese võiks oma ninalt küll ootamatult avastada ning olla just selles hetkes ülimalt õnnelik.
Siinkohal tooks välja selle tsitaadi, aga olen vajaliku raamatu ära kaotanud ning meelde tuleks nirune prantsuse keel, mis ei vastaks grammatiliselt mitte mingile üldtunnustatud vormile, mida võiks kasutada. Seega jääme ilusa tsitaadita, kus räägiti õndsast hetkest pooliku apelsini, tähise taevaga, mis kokku lubasid kogeda ühe hetke ülimat õnne.
Ja ma ei hakka, Kaarel, sinuga rinnanibusid võrdlema!
Lollakas... (naeratab)
Suudlen
Ja nii me Ankega peame seda nüüd tõeks ja ootame seda hetke. Kuid meie ootus käib lõputus tegutsemises. Me ootame seda toredat ja positiivset emotsiooni.
Õnneks on mul tema ja mina temal ning kui tõsine häda käes, siis saame SEDA tunnet teineteiselt.
Permanentset õnnetunnet pole vist nkn olemas ja ma ei tea, kui hea see ka oleks, kuid mingit head olemist on vaja küll, kus teatud elemendid on koos, teineteist täiendades.
Enivei...
Paremate päevade tulemises ja ilusamate ilmade ning rohkema valguse vajaduses - me ei kiunu, kuid pisike sädeleva täpikese võiks oma ninalt küll ootamatult avastada ning olla just selles hetkes ülimalt õnnelik.
Siinkohal tooks välja selle tsitaadi, aga olen vajaliku raamatu ära kaotanud ning meelde tuleks nirune prantsuse keel, mis ei vastaks grammatiliselt mitte mingile üldtunnustatud vormile, mida võiks kasutada. Seega jääme ilusa tsitaadita, kus räägiti õndsast hetkest pooliku apelsini, tähise taevaga, mis kokku lubasid kogeda ühe hetke ülimat õnne.
Ja ma ei hakka, Kaarel, sinuga rinnanibusid võrdlema!
Lollakas... (naeratab)
Suudlen
Tellimine:
Postitused (Atom)