Vahel salaja unistan, et kohtan sind linnas ning me kiirustame teineteisest mööda, kuid mitte ilma ülipika kallistuseta, just nii nagu sina seda teed, me ei pea midagi ütlema, lihtsalt embleme ning kogu mu ülejäänud päev, kui mitte nädal, on imehea.
Täpselt selline sa oled - hea.
Novot. Kõik kes Jaanust teavad, TEAVAD, millest ma räägin. Ma räägin mehest, kes võtab loengu ajal oma püksid jalast, et neid parandada; mehest, kelle jaoks pole liiga palju, et tutvustada sind kui oma ülikooliarmastust ning seda neiule, keda ta ise oluliseks peab; mehest, kes jookseb pärast viimast esinejat lavale - aluspükstes; mehest, kes tuleb ja kallistab ja sa tunned end erilisena, sest sellel hetkel sa oledki, enne ja pärast äkki kaob; mehest, kes oli kogu filli naiste aktiivsemale poolele olemas ning on seda siiani; mehest, kes tuleb ja tõmbab sind peo ajal karderoobi ning kabistab ja sul pole selle vastu mitte kui midagi, olgugi, et sel õhtul pole sa ainuke, kellega ta nii teeb!
Väss on veidi, paha on kah, aga pole midagi.
Treenin oma meeli ja loen raportit, mille ise koostasin või vähemalt osa sellest. Kolmapäeval pean olema pädev ja peale muu ka esinduslik. Vatap, mis siis saab...
Suudlen
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar