Lover's Spit

Vaatab hommikuti peeglisse ja ütleb: "Kuramuse hipster (nunnu hipster)! Kasva suureks!"
Ja siis võib hommik alata, väike doos kurja pilku, natuke nalja ja nii see lähebki.
Maneere ei ole vist võimalik tekstiga päris nii edasi anda. Teatraalne tüüp nagu ma olen.
Pakun muidugi välja lahenduse, aga mitte siin.
Helistage mulle!
Kohtasin eile Kristjanit. Rääkisime, mitte palju, aga piisavalt ja just nendest teemadest, mis meid mõlemat üles kütavad. Ta on adoraable nagu ikka ja ei söö enam liha. Hea talle!
Niisiis.

Soetasin endale täna raamatu. Kuramuse hea raamat tuleb sellest - ise kirjutan ja puha. (ha!)
Sisenali, mida mitte kellelegi teha ei ole.

Eniveis. Hetk mil vaja pühendada aega ja ja ja muidu klahvide klõbinat ühele erakordselt kaunile, andekale ja mõnusale naisterahvale - Leslie Feist!
Mul siiani käivad veel mõnujudinad üle selja. Ei suuda täpselt kirjeldada või isegi normaalselt hallata seda tunnet, olnut, seda valgust, heli ja fantastilist naist, koos tema eriti vinge saatetiimiga (mountain man, keeled, klahvid, trummar ja kitarrihäälestusonu!)
Kogu see intiimne Kadriorus veedetud õhtu jättis jälje.
Ta on lauja, kes armastab seda, mida ta teeb ja ta teeb seda kuramuse hästi. Kõik see, mida ma varem lugenud olin, milline ta laivis oli, tekitas suuri ootusi - ta vastas kõigile ootustele ning ületas need saja miljoniga. Ta ei esita vist ühtegi lugu nagu plaadile on jõudnud ja kuigi see konkreetne tuur peaks nö plaati promoma, siis ma tõesti arvan, et ta teeb kontserte, sest ta tahab muusikat esitada ja vanast ajast fännile oli niiii kuramuse palju head vanast repertuaarist - äratundmise mõnu jmt
Ja kaasa laulmine ka veel, see on asi, mida tema teeb - kohe sunnib inimesi esituses kaasa lööma.
Aaaga alljärgnev on midagi muud, kui tema soolostaff. BSS. Mõnus ikka.
Lõpetuseks aga ikka suudlen. Eriti praegu - nii hea on olla! NII HEA! (naeratab)
PS. tänud Mummule, kauni kingi eest. Laav, laav, laav...

Täna teen nimekirju

Veidrate kokkusattumuste tulemusena töötan ma seal, kus ma just hetkel praegu töötan ja üldsegi mitte kokkusattumusena, sel ametil, mida ma siin pean.
Peaga vastu seina joostes võtab korraks hoo maha küll ja siis ma siin väärtustan nüüd kõike seda, mis mul on. Pean ennast privilegeeritud inimeseks, esiteks selle pärast, et mulle meeldib lihtsa inimese lihtne elu, väikese sidruniga, loomulikult, kuid siiski lihtne elu. Ja üllatus üllatus - just see mul ongi.
Mis muidugi ei tähenda, et ei ma ei püüdle paari tähe poole ja kaugeltki mitte ei tähenda see seda, et mul puuduvad miskised ambitsioonid, kuid ma vaatan enda ümber ja get the F off - mul on töö, eraelu, eneseharimiseks plaanid, mida pisitasa ellu viin, päris sõbrad, mõnus pere, hobid, sitaks elukogemusi ja vaatamata kõigele, positiivne suhtumine. Privilegeeritud, ma ütlen. Tänulik tunne langeb mu peale, hea on olla.

Inimesed, kes mind teavad, teavad, et ma teen nimekirju, siis kriipsutan tehtud asjad maha. Väga minulik. Täna teen jälle nimekirju. Mõnus on, kui asjad paika loksuvad.


Suudlen.