Teate seda jaanuari värkisärki, et ei joo jne jaanuarini. Sellel nö kampaanial on üks erand - Anke. Joon, aga ainult Ankega ja eile oli meil siis erand.
Mis me siis veel peale ühe rumeenia merlot ja mustika siidri lahendamise tegime?
Idee järgi vaatasime uhkust ja eelarvamust, aga praktiliselt nägi see välja möla, möla, möla. Veidi ila, piisake ininat, kõvasti naeru, aga enamasti siiski möla. Palati möla. Täiesti tavaline palat. Tore oli. Siis me lõpetasime õhtut laulmisega. Sellise toreda mitmehäälse laulmisega. Sellise toreda, mitmehäälse, vähe ära joonud laulmisega. Korterikaaslasel võis lõbus olla.
Muidu avaldused - me oleme kaks rahuldamata naist. Kleebiks mõnele käed külge ja lohiseks järgi - NII rahuldamata. (naeratan)
Parimaid hetki pakkus õhtu veel. Südaöine Pelgu, kus oli sooja vihma, jälitavaid taksojuhte, kes sinu kõrval kiirust maha võttes sind kiibitsevad ootuses/lootuses sind takso peale saada, et sind kuhugile viia. Õnneks polnud raha kaasas, muidu oleks mõnele kiibitsejale headmeelt valmistanud, äkki isegi kuhugile end sõidutada lasknud. Lõpuks jõudsin ikka tagasi Õle 2-te. Jalutades. Kerisin end oma voodile teki sisse kerra ja ohkasin. Ei teagi miks... Oli see öö siis nagu ta oli ilma taksosõiduta, sooja vihmaga...
Vahel on hea teha avastusi ja korraldada mingite emotsioonide väljaelamisi. Siis on pärast pea kuidagi selgem. Energia tahtis liikuda ja mina liikusin eile koos sellega.
Mõned asjad on erakordselt võimsad nagu näiteks turvatunne. Või mis?
Suudlen
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar