04.06.08

Sammud, sammud

Ma hiilin. Oi, kuidas mulle meeldib hiilida!
Jah, originaalsusega on nagu ta on...
Fantaasia aga see eest - lokkab! Erakordselt vohav, kuigi seda mingiks konkreetseks asjaks kokku mätsida on praktiliselt võimatu. Kui piire pole olnud siis, kuhu sa need nüüd äkki tõmbama peaksid? Milline peaks olema see anum, milles seda lõputut vabadust saab edasi anda? Njaa... Põhimõttelised küsimused hetkel.
Suunasin oma energia sügavalt itaalia naise olemisse(olgu see nüüd nii kahemõtteliselt võetav kujund kui tahes) ja saavutasin palju toredaid ideid ja lahendusi.
Aga see naine on visa, ettearvamatu ning punnib aina vastu ja ei taha minuga üldse koostööd teha. Võib-olla selle pärast, et olen blond ja muidu põhjamaine(selle järelduse teen Liisa Itaalia tähelepanekutest).
Otsustama ei pea õnneks mina. Hindama ka õnneks ei pea mina.
Mis puutub eelmistesse sissekannetesse, siis see on olnud ja praeguseks seljatatud ... no, ütleme etapp, kuigi mulle ei meeldi see väljend. Üldse ei meeldi.
Homme sõidan ära röstima. Keskmise 0 pigmendi sooviks vahetada 0,002 või 0,003 vastu.

Ohh... Suvi on. Igal pool.

Kommentaare ei ole: