i used to know

Kunagi ma tõesti teadsin. Iiiigast inimesi.
Ja muusikablogina väärib see lugu ära märkimist, mängimist.
Gotye jõudis minuni u 2 või isegi rohkem aastat tagasi. Lummas mind üdini, kuid nagu ikka, ma ei tee pinnapealsest virvendusest välja ja jätan asja sinnapaika. Ma ei uuri kunagi kellegi ega millegi kohta väga põhjalikult. Onju äge omadus (naer). Seda ilusam on lugu, mis näkku visatakse - fantastiline hääl mehel. Kimbrast rääkimata. I only can wish...

Eile õhtul töölt koju tulles, oli kultuurse kilomeetri ääres fantast! ja siis need tänavalaternad/valgus ja siis need lained ja mingit kahtlast värvi meri ja vihmasadu ja üldse + mummuga veedetud 30mintsa, mis ei lähe kohtumisena arvesse (muide).
...aga nüüd tuleb ilu eest maksta - köhh, nohh, palavik ja äält pole.

Aga lugu siis. Imeline videogi.
(suudlen)