14.01.11

aitab naerust

..niisiis...
Kõrvas igasugused valud on mulle omane nähtus, aga ma ei suuda kannatada seda ülekohut. Siiski mitte nii palju, et mingisuguseid fekaale kuhugile loopima läheks, aga siiski... (ja arumaimõista, miks peaks selliseid sündmusi kusagil kajastama)
Vähemalt on plaanis täna end normaalse seltskonnaga segi kammida ning kammid on vabal valikul - mina valin laiema piivahega eniveis.
Nii palju on ka teada, et meie peasekretär täna õlut ei joo ja Assu esialgne prognoos on, et neiut näeb elusana alles pühapäeval. Mina olen eriarvamusel: Kaits on meil tugev ja kindlameelne naine, ta läheb kindlasti homme hommikul raamatukokku Luisaga. Küllap on ta elus ka, aga promill saab olema ettearvamatu.
Selline kanaaju tunne on - mitte miski ei jõua kohale, mitte millestki ei näri läbi ja kõik hakkab vastu kah!
Koosviibimisele lähen muidu mina koduloomana, Mammu koduloomana. Kuna ma vastan nõuetele - olen üle 21. (sitaks üle juba, fk ma olen nii vana)
Meest kaasa ei võta - käigu oma sõprade juures kui tahab.

Kommentaare ei ole: