Ehk mõni teab ja mõni ei tea, aga kunagi aal ammusel viis mu väike jalgrada lennukiga sauerkrauti maale. Aeg oli veidi alla kuue kuu ning tegemisi, sõpru ja muud põnevat jätkus ohtralt (muidugi ohtralt, sest ükski teine väljend ei kõlba).
Mind oleks äärepealt sinnamaale ka pruudiks ää võetud, aga mina EI SUUDA kodumaast niisama lihtsalt lahkuda... too on muidugi pikem ja s*tem jutt, seega jätkem selle.
Aga tore oli viimasena kirjeldatud kogemuse juures vast see, et sain ühe BFF'i* juurde ning tema kirjeldab seda üleüldiselt kui keerulist olukorda, millest ta väljus siiski võitjana, sest
1. ta on üdini positiivne, mis kohati jätab temast lausa naiivse mulje
2. ta õppis eesti keelt omal käel ja üsnagi palju sai talle selgeks
Mina talle väga midagi ei õpetanud, aga üks sõna jäi talle meie suhtlemisest meelde - pätt. Ja kui ma ei ole just "Mariika"(mis on üsnagi põnev sõna hispaania keeles), siis olen ma pätt.
Et siis vahvaid suhtlemisi Saksamaaga on ette tulnud.
Veel tore ja põnev on ühiskondlik aktiivsus, mis praegusel kujul hakkab pisitasa lõppema ja nõuab muidugi igasuguseid ettevalmistusi. See on tore ja meeldib. Üle andmine on seda alati, isegi kui pole kellelegi anda.
Ja lemmikud on lähipäevil olnud: oma naine, Mamm, Villu, Turps, Krista, SB, Siil ja Printsess
Suudlen.
*see on nii moodne väljend, kuidas ma seda siis ei kasuta
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar