Mu maailm on mulle nii kitsaks jäänud, et ma suudan ainult ühes ja konkreetses piiratud pildis kõike näha. Valgust, eredat valgust on vaja ja ma tean, kust seda leida võib - minu enese seest.
Hämmastav on see, et mingisugused omadused on jäävad ja nad rakenduvad nagu iseenesest. Need omadused ongi päris olemus, millest ei pea isegi mitte haarama - see ei kao kuhugile.
Eelmine suvi ja selle kohutavalt raske ning kurnav vari tuli meelde. Kui õudne siis oli ja kui hea praegu on.
Veetsin öösel aega boksi üles pannes. Mu uus pesa on valmis.
Tahaks juba kuiva mätast, et saaks grillida ja koduõlut aias nautida - nii on mulle praegu lubatud. Minu tuba on soe ja kogu ülejäänud maja on külm, ka vannituba. Magada ei saa, sest hingamine on raksendatud - KATK!
PS. Pipi kardab tolmuimejat k o h u t a v a l t. Leidsin ta Laitsi toast voodi alt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar