Ehk siis... Sargies Erces ei tee nalja, sest verise ninaga on raske nalja teha - me oleme lao lemmikud. Kohe kui levikas avatakse jookseme sinna, et osta endale süüa. (jep, levikast mõtlesime süüa osta...)
Saagiks šoks, martsipani batoonike ja coca. Mmmm nii hea on süüa midagi.
Loendame end hulluks ja üritame mitte jätta segaste inimeste muljet. Kõik teevad omavahel nalja ja naeravad ja siis: "Maari, kuule. Meil on siin paar tekstiilijupikest üle - soovid? Uude kodusse või nii?" Vähemalt ei pea mina loendama 1381 kleebist, onju...
Aga me usume, et neid on nii palju.
Ja kas ma vihkan takunööri või see tekitab mulle erakordselt sügava sallimatusetunde?
Jah.
Kas ehetega on jama või ei? Päris ausalt öeldes isegi ei. Ja see meeldib meile. A tõi mulle šokolaadi, sest ma olevat nii hea ja tubli - konsumeerisime selle koos ära. (naeratab)
Pühapäevaks saan terveks.
Ja töönarkomaania parim uudis - mul on võimalus seda süvendada st second job.
Ja mu commitment - S U U D L E N. ohtralt. kallistan kah. kõik miud sinule.
olgugi, et ma õhtul Rihot ja sind ei näe.. (niuks)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar