29.01.14

Lambist

Ma elan mingis veidras maailmas - tuled põlevad, tuled kustuvad.
Hommikul ärkavad inimesed üles, panevad tuled põlema. Toimetavad oma hommikuseid asju. Lähevad siis tööle ja kustutavad enne lahkumist tuled ära.
Jõuavad tööle. Esimese asjana panevad tuled põlema. Kui tööpäev saab läbi, siis tuled pannakse jälle kustu. Üks osa meie tööst on tulede klõpsutamine. Põlema ja kustu.
Jõuavad koju, tuled põlema. Enne uinumist jälle kustu.
Klips-klõps. Klips-klõps.
Tuled põlevad. Tuled kustuvad.

Suvel on aga veidram veel - peaaegu üldse tulesid ei panda põlema ega kustutada. Nii valge on lihtsalt. Isegi öisemal ajal.
Kui siis ainult külmkapituluke. Tunned nälga või tahad külma jooki, avad külmiku ja tuli läheb põlema (täitsa ise, pole vaja klõpsutada) ning ukse sulgedes läheb tuli ka ise kustu. (klips-klõps)

Kui ma laps olin, siis olin ma väga kindel, et tuli külmkapis põleb kogu aeg, kuigi vanemad ja õde vastupidist kinnitasid.
Ma proovisin korduvalt väga vargsi külmikuust paotada ja ta alati põles, kui ma ukse kuidagi lahti sain. Uskusin, et see oli kaval tuluke, kes teadis, et keegi tahab kapi sisuga tutvuda. Hiljem, kui jõudu oli käes rohkem, siis sain ust ka nii vaikselt paotada, et tuli põlema ei läinud. Pettumus oli väga suur, kui tuli ei teadnudki, et ma ukse taga olin.
Ma mäletan vanaema vana külmakappi ja selle tuld, mis natuke väreles nagu ka mina, sest Nanal oli alati mingit kommi seal, mis suu magusaks tegi. Või pudel coca-coola või pepsiga, millest lonksu sai võtta.

Nana aga ei armastanud viimastel aastatel üldse tulesid põlema panna, elektriga tulesid siis. Kohati selle elektri kalliduse pärast, tahtis kokku hoida. Aga mina arvan, et talle sobinud elektrivalgus üleüldiselt. Ma märkasin seda juba varem tema puhul. Talle meeldis ahju või pliidi all tulukest jälgida või värelevat küünlaleeki silmitseda. Ta põletas aina küünlaid ja elutoa seinad olid kergelt nõgised. Enam ei ole. Nüüd on kõik ära pestud ja ületapeeditud. Nagu Nanat poleks seal olnudki. Kõik on teisiti.

Vanasti põletatigi elusamat tuld. Gaasilambid ja veel enne seda süüdati lõkkeid ja küünlaid. Nüüd tehakse seda ainult erilistel puhkudel või selleks et meeleolu luua. Keegi ei klõpsutanud midagi. Nüüd võetakse sellised toimetused ainult eriliselt ette. See pole enam vajadus. Vähemalt linnas elades kuid ka maal elades on tule tegemine soiku jäämas.

Vanasti praksusid tuled. Nüüd käivad klips-klõpsud. Aina enam ka piiksud, kuid ka piiksude aeg on läbi saamas. Aegreleed ja liikumisandurid. Need viimased küll praegu klõpsutavad enamasti.

Ma elan veidras maailmas - tuled põlevad, tuled kustuvad.

Kommentaare ei ole: