It means nothing...

Kirjutada on üsna mitmest aspektist ja pisiasjast.
Võtaks minule, ja küllap ka selle blogi aegajalisele sirvijale, juba tuntud nimekirja vormi, aga ei viitsi isegi väga loendada... kurat küll, kas jälle klikkasin nupule "new post" niisama?
*paus*
Ok, alustame algusest. Mulle meeldivad kergelt infarktieelses seisundis minust veidikese vanemad mehed - vanad koledad jorsid, kellede probleemid on üledramatiseeritud.
Mulle ei meeldi naised, kelle jaoks on kunsti tegemine teistele, mitte iseendale ja sellest lähtuvalt ka a)popp, selle sõna kõige halvemas mõttes b)suhteliselt ebakvaliteetne ja c)veidike nilbe. Sellised naised on ka seltskonnas ära tuntavad ja nad hakkavad kergelt silma järgmiste omaduste poolest - nad on ilusad, kuid mitte ülestuunitud kanad; nende kaaslased on mingi suhteliselt hea bändi liikmed; nad on suhteliselt haritud ja töötavad suhteliselt normaalses valdkonnas; nad armastavad indiet ja omavad isegi arvestatavat maitset, aga... nad räägivad sama tibi ja naiivitari teksti, mis iga teine, kuigi jah.. aegajalt on teemad ehk diibimad ning tõsiseltvõetavamad, aga see maneer ja toon.. no heast ei jää midagi järele, kahju lausa. Ei imesta, et mehed nende juurest eemalduvad, jätavad nad oma juttude juurde ning leiavad adekvaatsema nurgakese.
Kui keegi küsib, et kas ma nüüd lahmin, siis vastan sellele küsimusele, et jah, kindlasti, ning samas oleksin väga õnnelik, kui see oleks 100% just sellise iseloomuga, aga ei ole. Tore on loomulikult tõdeda, et on olemas erandeid ning nende nimel võiks lausa kõik olesklemised ära pidada.
Avastusi eilsest õhtust:
Kährik on nagu Mucha maalilt maha astunud ja mitte ainult välimuse poolest, olemuselt, hingelt. Ilus.
Mesimumm on kõige ägedam lapseootel tibi, keda ma olen kohanud. Tõsiselt. Mossu on siiralt kaunis kõuts ja Heina kolmas osapool on kah mugav. Ja Heina tuba on elatav.
Mulle ei meeldi kui minu kodukandi (Pelgu) kohta kriminaalseid lookesi räägitakse.
Mulle ei meeldi kui rongisõidu kohta mingeid eriti tobedaid ligitikkumise, kriminaalse elemendi ning muidu ebameeldiva loomuga jutte räägitakse.
Mulle ei meeldi kui ainuke sisukas vestlus, kuhu tunnen, et võiksin end suurema seltskonnaga kaasata on teemal: "Mida õudsat sina kogenud oled?" (vt. eelmiseid dislike'e)
Miks on õudus ja muidu nilbed kogemused just SEE teema, millest rääkida?
Ei, ärge arvake, et mul hullult nõme õhtu oli. Tore oli, isegi neid piffe jälgides ja nad olid ju tegelikult täiesti toredad, aga... Ma sain juua Gin'i toonikuga ning rääkida suu puhtaks teemadel, mis kosutavad ka kõige raksemal ajal. Helgematest ja selgematest asjadest.
Tulime tulema juba suht vara, aga sellega õhtu ei lõppenud nagu... siis läksin parematele jahimaadele. (naeratan)
Koju jõudsin kolme paiku ja siis koristasin, uimerdasin õhtuste protsetuuridega, lugesin AbFab'i elust, lugesin paar artikklit läbi ning jäin sügavalt mõttesse. Magama jõudsin poole viie paiku ja vahetult enne magama jäämist mõtlesin, et mille kuramuse pärast ma üldse magama lähen, sest teha oleks nii palju ning jõudu on veel küll.
Ärkama pidin 8, jõudma pesus ära käia ja siis ootama esivanemaid, kes lihtsalt eile õhtul äkki arvasid, et nemad tulevad ja toovad mulle mõned asjad ära. Memmeli on kohati hull ning nende kahe toimimisviisid ei ole üldse loogilised, kuid klapivad. Müstilised inimesed, aga üldiselt see teadaanne tähendas seda, et ma ei saanud pärast reedeõhtust pidutsemist laupäeva hommikul ärkamist viimasele hetkele lükata.
Ärkasin siis kell 8 st olen maganud kolm ja pool tundi ja kuigi arvasin, et jään tööle hiljaks, siis ei, olin isegi varem kohal. Olen ära joonud 2 red bull'i ja tunnen end oivaliselt.
Imelik on see, et mul on hetkel ohtralt valikuvõimalusi ja pmt pole ükski neist selline, mis elu kategooriliselt ära määratleks. Sees on mõnus. Selline puhtatõuline mõnu, kerge surin või nii.
Täna jaazzz... seda mitmes mõttes. Sügavalt impro.
Pärnusse peaks minema, täna ei jõua vist, aga äkki homme...

Ilusatest asjadest.
Mulle meeldib ilusa inimesega rääkida, öösel ukse ees või siis kusagil mujal kellegi kodu lähedal (siis kui üks teist nö ära on tulnud saatma) pmt kõigest ja hullult pikalt ja armsalt ning kuigi oleks võinud juba ammu tuppa minna rääkima, siis ei tehta seda. Hakkad vaikselt külmast värisema, aga ei taha heast asjast lahkuda ning teemasid tuleb aina juurde ja juurde ning ei taha ega taha lõppeda ja lõpuks jääb ainult vaikus ning sõnadeta teineteisemõistmine... Öösel elavnesid mingid aastatetagused mälestused, kuigi olukord ja elemendid olid hoopis teised, siis põhiline oli see, et sisse jäi selline, ahhh - naeratav ohe. (miu) Ööd on kohe erilised.

Suudlen