Lõikasin enesele kääridega kätte.
Mitte ainult tavalised õnnetused ei tule käsikäes, ka tööõnnetused naudivad seda privileegi.
Demit kui valus ja jama, et nii vähe verd.
Täpsustavaid detaile ning tundevälgatusi, millest ülevoolavalt jahuda, on ohtralt.
Põhiline vast, et tegu on olnud selle poolaasta unetuima ja palavikuliseima perioodiga. Ning esimene hoiab kindlasti teist aktiivsena.
Mulle toodi puid ja ma ladusin kahjuks küll üsna kesise, kuid siiski armastusväärse puuriida oma akna alla.
Hetkel hoiab elus teadmine, et jõulud tulevad perekesksed ja kodused ning 7 imelist raamatut, mis mind ootavad ja vb mõned asjad veel nagu näiteks Balzaci naasemine pagendusest ning detailid, millesse pole mõtet laskuda.
(vigasena, aga siiski naeratab)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar