Teen plaane.
Maal oli kahjuks nii külm, et ükski plaani tegemine ei läinud õnneks. Aju külmus ära. Seal oleks siiski hea olnud teha plaane - üksi ja omaette.
Ma näen, et olen valesti asetatud. ...või noh, jah.
Naeratama võtab.
Loobume nüüd mõistusest.
Tahaks tõesti lõbustusi ja lõbustusasutusi.
Kahetsusväärsed ja kahetsevad, kõhklemisi ja kahtlevalt - sõnad, helid, ideed kaugenevad minust või mina neist. Palju eitamist ja olukord, mida saab kirjeldada kui eraklust.
Need piirid, mis kammitsevad ja ei lase enam olla terve ja enesekindel, vaid teevad vangiks ja kõik on siin peanupu sees kinni. Miks?
Tahan ainult teada, miks?
Kooriku sees on mugavam?
... mulliks seda nimetada ei saa, sest mingit oma sisemaailmas chillimist pole viimased 4 aastat olnud. Need, mis on olnud, on pigem peegeldused ja haledad koopiad eelnevast ja aeg enne seda haledad koopiad, maitselagedad halamised nagu üks tapahimuline "fänn" kunagi selgeks tegi.
Aga alati on hea avastada, midagi totaalselt uut.
Niisiis. SIIN see on. Soovitan südamest ja soojalt, sest see on südamega tehtud ja soe.
Kohe kui organiseerin endale mingi raha, siis ostan annetuse eest ära ka.
Hea oleks teha paar uue aasta lubadust:
luban endaga paremini läbi saada.
luban, et ei tee enesele haiget. (ull emo, aga emom on see piinamine ja märtri mängimine)
luban, et sukeldun taas mulli.
luban, et nüüd olen ilusam.
(see viimane tegi haiget)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar