Mingi hetk sai ärgatud ja peast käis läbi, et mis päev täna on? Pidin kella vaatama, et aru saada: teisipäev, kell oli kuus. Võtab vanduma - ma ei pea kohe mitte kuidagi nii vara ärkama.
Aga paha unenägu nägin ja ärkasin ja mitte ei tekkinud tahtmist jälle sama jama näha.
Seega the national mängima ja hommikukohvi ette, et vähegi inimlikum tunne peale tuleks.
Hommikuti tuleb ärgata vara, eks?
Vähemalt senini oli see tore arvamine, minu pisikeses peas. Kuidagi pole jõudnud selle tõdemuse tõestamiseni viimasel ajal - ikka viimasel minutil voodist välja ja üsna napilt napilt tööle. Aga täna siis vara, kohviga ja koogi küpsetamisega. Tunnen end nagu mingi hommikuprogrammi saatejuhina, kelle lehelugemise taustaks on imeline koogilõhn ja ees SUUR tass kohvi ja mitte esimene.
Ja nüüd kooki küpsetama/ahjust välja võtma jne. Töökaaslastele, sest nad on toredad.
Suudlen
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar