Kuulsin täna midagi eriti nukrat.
Kellegi kurbus ja südamevalu ületab uudisetekünnise.
Ja siis mõtlesin, et kirjutaks midagi, sest mul polnud millestki kirjutada. Nüüd nagu on...
Näiteks roolijoodikutest, et hõiguks nende kommenteerijatega koos, kes neile kastreerimist, mahalaskmist või midagi veel võimsamat soovivad.
Või eesti kohtusüsteemist, kui leebe ja valutu ta on - seega mõttetu.
Aga see pole mina ja ma ei usu ka, et ükski neist asjadest aitaks parandada olukorda.
Mida väiksem kant, seda olulisemaks muutub iga väike osake kogukonnast.
Ta oli väga soe, tore ja alati naeratav inimene. Ja just selle pärast leian, et talle tuleks teele kaasa anda naeratus.
Ja P-le saadan embused... Mõtteis sinuga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar